Edgar Valter. Pokuraamat (Rahva Raamat, 2019)

pokuraamatIllustreerinud Edgar Valter
144 lk

Vahelduseks üks selline tore lasteraamat. See on tõesti tore raamat, kus mitte midagi halba ei juhtu.

On ühed sellised tegelased nagu pokud. Nad näevad välja nagu mättad. Neile meeldib elada parajalt niiskel maapinnal, kus on ligidal nii mets kui lagedamaid alasid. Veekogu peab ka olema, muidu pokude jalatallad hakkavad kihelema. Ühel hetkel aga nende kodukoha muld muutub liiga kuivaks ning nad peavad endale uue elupaiga otsima. Muidu paikse eluviisiga Pokud asuvad rännakule. Ja jõuavad nad lõpuks ühe majakese juurde. See meeldib neile väga. Seal elavad kass ja koer ja üks vana mees.

Siin raamatus suurt midagi ei juhtu. Selline mõnus olesklemine ja loodusega kooskõlas oleva elu kirjeldus. Rahulik ja heatahtlik raamat. Kindlasti lastele mõnus lugemine. Valteri pildid on ka muidugi vaimustavad.

 

J. K. Rowling. Harry Potter ja tarkade kivi (Varrak, 2019)

Harry Potter ja tarkade kiviIllustreerinud Jim Kay
Tõlkinud Krista Kaer
248 lk

Ma olen Harry Potteri esimest osa kunagi ülikooli ajal lugenud ja siis see mulle muljet ei avaldanud. Sellest on nüüd mingi 15 aastat möödas ja kui nägin, et ilmumas on selline illustreeritud variant, siis tekkis tahtmine uuesti lugeda. Ja ma ei kahetse seda, sest praegu raamat mulle väga meeldis. Niimoodi meeldis, et ma tahan nüüd lugeda ka ülejäänud osad läbi. Neid ma pole enne lugenud. Muidugi ma pean nüüd ära vaatama ka esimese osa põhjal tehtud filmi.

Ma isegi eeltellisin endale raamatu. Alguses mõtlesin, et äkki see on mingi lühendatud variant, aga uurisin asja ning selgus, et ei ole. Samas natuke pelgasin, et mis siis kui lugemismuljed on samad, mis toona. Mõtlesin, et sel juhul kingin selle õele, kellele Potteri raamatud meeldivad. Nüüd ma ilmselt seda raamatut ei kingi. 😀 Peale teistkordset lugemist jäin mõtlema, et miks need lugemismuljed nüüd nii erinevad olid. Arvan, et asi oli selles, et tol ajal ma ei lugenud üldse fantaasiakirjandust. Lugesin vaid tavapärastel teemadel raamatuid. Nüüd olles vanemaks saanud, olen oma lugemisteemasid ja -valdkondi laiendanud ja ilmselt oli praegu selle raamatu lugemiseks just õige hetk. Igatahes olen ma väga õnnelik, et Harry Potterist ilmus see illustreeritud väljaanne, mis tekitas huvi uuesti lugeda raamatut.

Natuke sisust ka, kuigi see on ilmselt üldteada. Harry Potter on 10-aastane poisike, kes elab oma sugulaste juures, sest tema vanemad on surnud. Tal on seal nukker elu, sest sugulased teda eriti ei salli. Siis jõuab kätte Harry üheteistkümnes sünnipäev ning tema elu muutub kardinaalselt. Ta saab teada, et on võlurite laps ning teda oodatakse Sigatüüka kooli. Sugulased ei taha teda alguses sinna lubada, aga nad pannakse lihtsalt fakti ette. Harryga juhtus juba tavaliste inimeste juures igasuguseid asju, aga koolis juhtub veelgi rohkem.

Mulle väga meeldis. Elasin Harryle kaasa ning lootsin, et tal läheb kõik hästi. Kurvastasin tema pärast, mismoodi tema sugulased teda kohtlesid. Mul oli hea meel, et ta leidis koolis sõpru ning ta muutus enesekindlamaks. Mulle meeldisid ka siinsed tegelased. Isegi need pahalased. Kõik kuidagi sobis nii hästi kokku. Igatahes, kellel veel see suurepärane raamat on lugemata, siis soovitan selle käsile võtta. Mina igatahes loen ehk varsti järgmise osa. Tahaks seda ka illustreerituna lugeda, aga ma ei tea, kas teistest osadest tulevad illustreeritud väljaanded. Võib-olla loen siiski neid eelmiseid.

Illustratsioonid on siin lihtsalt võrratud. Juba ainuüksi nende pärast tasub raamat kätte võtta. Need annavad nii palju raamatule juurde (muidugi on ka raamatu sisu suurepärane).

Madonna. Pailu de Pappi (Varrak, 2005)

pailu-de-pappiTõlkinud Kaisa Kaer
Illustreerinud Rui Paes
49 lk.

Nutika raamatukoguhoidja väljakutse juuli teema võttis mu alguses päris nõutuks. See peab olema ilukirjanduslik raamat, mille autoriks ei ole kirjanik. Midagi ei tulnud alguses pähe, mida võiks lugeda. Lõpuks meenus, et Madonna on kirjutanud ju lasteraamatuid. Nii saigi see raamat kätte võetud.

Raamatu peategelaseks on Pailu de Pappi, kes on linnakese rikkaim mees. Tal on väga palju raha, aga sellest hoolimata ei ole ta õnnelik. Samas ta väga tahaks õnnelik olla, aga arstid ei oska talle vastust anda. Lõpuks läheb ta ühe targa juurde, aga ka tema vastus ei rahulda rikast härrat.

See oli mõnus ja kiire lugemine vahelduseks. Mulle see meeldis oma lihtsuses ja siiruses. See tuletab lastele meelde, et raha ei ole kõige olulisem. Olulisemad on sõbrad ja tunda end õnnelikuna. Lastele on jutu sisse põimitud ka olulised elu tõsiasjad, mis mulle ka meeldisid. Lisaks on raamat väga kaunite illustratsioonidega. Peategelase nimi on ka vahva. Soovitan lastele ette lugeda või lasta neil ise seda lugeda.

 

Antoine de Saint-Exupéry. Väike prints (Rahva Raamat, 2018)

Väike printsTõlkinud Reet Alas
Originaalillustratsioonid Antoine de Saint-Exupéry
111 lk.

Ma lõpetasin selle raamatu tegelikult juba esmaspäeval, aga ei ole siiani suutnud ennast koguda, et sellest raamatust kirjutada. Mõtlesin teisipäeval kirjutada siia, aga tekkis tunne, et ma ei oska. See tunne on mul tegelikult praegugi. Peast jooksis läbi mõte, et peaksin selle ühe korra veel läbi lugema ja siis kirjutama. Seda ma pole siiski veel teinud, aga ilmselt varsti küll. Mulle avaldas see raamat suurt muljet.

See on üks armas raamat väikesest printsist, kes elab üksi oma pisikesel planeedil ning satub rändama erinevatele planeetidele. Lõpuks jõuab ta maale, kus ta kohtub lenduriga. Raamatus arutleb väike prints elus olulistel teemadel – armastus, sõprus, üksindus. Samuti, kuidas inimesed näevad elus olulisi asju. Ühe jaoks on näiteks tähed taevas lihtsalt ilus vaatepilt, aga teine mõtleb neist kui raha teenimise võimalusest.

Raamat on ilmselt küllaltki autobiograafiline, sest autor oli ise lendur ning tegi 1935. aastal Sahara kõrbes hädamaandumise.

Mulle läks raamat hinge. See on naljakas, südantsoojendav, aga samas ka kurblik ning nukker. Kes veel pole lugenud, siis soojalt soovitan. Ma arvan, et mu üks parimaid lugemiselamusi sellel aastal. Sõnadega ei suutnud ma pooltki seda edasi anda, mida südames tunnen.

Lõpetuseks siia üks tsitaat raamatu tagakaanelt, mis tuletab meelde olulist tõde:

Ja nüüd minu saladus. See on hästi lihtne: üksnes südamega näeb selgelt. Kõige tähtsam jääb silmale nähtamatuks.

 

Jaak Juske. Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid (Randvelt Kirjastus, 2014)

eesti-kuulsad-meresõitjad-ja-piraadid-isa-põnevad-unejutud-ajaloostIllustratsioonid Merilyn Anvelt
60 lk.

“Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid” on sarja “Isa põnevad unejutud ajaloost” teine raamat. Raamatus leiavad kajastamist nii Saaremaa viikingid, vitaalivennad, Kihnu Jõnn ja loomulikult maadeavastajad.

Raamatus on lastele lihtsas keeles kirjeldatud esimese Eestist pärit maadeavastaja elukäiku, kelleks oli Adam Johann von Krusenstern. Samuti leiavad kajastamist Krusensterni poeg ja pojapoeg, kes mõlemad olid samamoodi maadeavastajad. Raamatus on oma koha leidnud ka Fabian Gottlieb  Benjamin von Bellingshausen, Otto von Kotzebue ja Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von  Wrangell. Neid mehi ühendab lisaks seiklusjanule ka see, et nad kõik olid baltisaksa päritolu.

Lisaks on tee raamatusse leidnud ka uuema aja tegijad nagu esimese eestlasena ümber maailma sõitnud Ahto Valter ja uuemal ajal talle järgnenud jahtlaev Lennuk, purjekas Martha ning katamaraan Nordea ja lõpetuseks Uku Randmaa. Uku Randmaa on ainuke eestlane, kes on üksi ümber maailma purjetanud eestlane.

Selline tore lastele mõeldud ajalooraamat. Lood on sobivalt lühikesed, et sobida unejuttudeks ning nendest saab piisavalt algteadmisi antud teemast. Juttudes on põhiline info kirja pandud lühidalt ning liigset juttu pole. Põhiteemaks on siiski meresõitjad, piraatidest on vähem juttu. Minu jaoks need just väga põnevad ei olnud, aga mina pole ka laps, kellele need jutud mõeldud on.

Jaanus Vaiksoo. Lumemöll (Tänapäev, 2012)

lumemöllPildid joonistanud Kadri Ilves
72 lk.

Sellel aastal ma olen juba päris palju lasteraamatuid lugenud ja neid ilmselt tuleb veel. Mõnus vaheldus täiskasvanute raamatutele.

Insener Peeter Paju poeg Karla on kadunud. Kolm tundi peale koolipäeva lõppu pole temast kippu ega kõppu. Vanemad muretsevad, aga lõpuks saabub poiss ikkagi koju. Temaga ei juhtunud midagi halba. Ta oli lihtsalt poistega lumesõda mänginud, liugu lasknud, lumememme ehitanud ja jääpurikaid katuste küljest alla loopinud. Lõppude lõpuks isa ei olegi pahane, sest talle meenub, mis nad ise oma sõbraga koduteel tegid. Neil endil venis ka kodutee oodatust pikemaks, sest nii palju huvitavat oli ümberringi.

Selline mõnus ja tore lugemine vahelduseks. See on üks lõbus lugu täis erinevaid seikluseid ja juhtumisi. Lastele kindlasti sobilik lugemine, eriti poistele, sest poistest raamat ju ongi.

Raamat kuulub sarja “Minu esimene raamat”.

Mira Lobe. Vanaema õunapuu otsas (Avita, 2008)

vanaema-õunapuu-otsasTõlkinud Dagmar Normet
110 lk.

Oli vaja lugeda nutika raamatukoguhoidja väljakutse raames raamat vanadest inimestest. No mitte kuidagi ei tõmmanud mind täiskasvanute raamatud sellel teemal. Nii saigi valitud lasteraamat ja ma ei kahetse seda.

Raamatu peategelane on Andi. Tal on ema ja isa, õde Kristel ning vend Jörg, lisaks veel taksikoer Bello. Aga ikkagi on ta natuke õnnetu. Tema sõpradel on vanaemad, aga temal ei ole.

Nii ta siis mõtleb vanaema välja ning koos võtavad nad ette mitmeid seikluseid. Kuni ühel päeval kolib naabermajja üks armas vanatädi, kellega Andi sõbraks saab.

Selline armas ja tore lugemine oli. Mõnus vaheldus mu tavalisele lektüürile. Lisaks on raamatus Susi Weigel’i tehtud juttu ilmestavad illustratsioonid. Ma usun, et see on lastele tore lugemine, kas siis neile ise lugemiseks või ette lugemiseks.

Raamat on võitnud ka Austria riikliku lastekirjanduse auhinna ja Viini linna lasteraamatuahinna.