Septembri kokkuvõte

Kui ma arvasin, et august oli kesine lugemiskuu, siis september oli veel hullem. Tundus, et olen ainult tööl või trennis ja lugemiseks ei jää üldse enam aega. Õnneks siiski midagi jõudsin lugeda, kuigi raamatuid ja lehekülgi on ikka vähe.

Kõige säravamad pärlid septembris olid Mary Alice Monroe “Taeva poole” ja Mindy Mejia “Hattie Hoffmani viimane vaatus“. Pikaks ajaks köitis meeli ka “Foogt”.

Loetud raamatuid: 9
Loetud lehekülgi: 3193
Kõige paksem raamat: Mehis Tulk “Foogt” (464 lk)
Kõige õhem raamat: Kiera Cass “Kroon” (266 lk)

Septembri raamatud

Kiera Cass. Kroon (Pikoprint, 2016)

kroonTõlkinud Karin Kull
266 lk.

“Kroon” on viies ja viimane osa Kiera Cassi sarjast “Valik”. Mul on hea meel, et see nüüd lõpuks läbi on. Seda viimast osa oli natuke piin lugeda, aga pooleli ka ei tahtnud jätta. Et noh viimane osa ikkagi. Sarja eelmised osad olid palju kaasakiskuvamad.

Alguses mul lugemine üldse ei edenenud. Ei tõmmanud kaasa. Peategelane on minu meelest endiselt edev ja enesekeskne tegelane, kes küll püüab olla mõistev jne, aga minu jaoks ta ei olnud usutav. Nii lugesingi mõne lehekülje ja panin raamatu käest ning leidsin endale muud tegevust. Mõnikord võtsin ka teise raamatu kätte. Täna jõudsin lõpuks sinnamaani, kus vaatasin, et mul on võimalik see läbi jõuda ja nii võtsingi ennast kokku.

Raamatu lõpuosa oli küll märksa parem ja huvitavam, aga samas selline klišee.

Eadlyn jätkab oma Valikuga. Samal ajal peab ta reaalselt üle võtma riigi juhtimise. Ja see tema käitumine ei tundunud ka loogiline. Ta oli pidevalt sahmerdav ja segaduses. Kõige rohkem mind häiriski selle raamatu puhul tema pidev hädaldamine, kui raske tal ikka on ja teised ei mõista teda üldse.

Sarja viimane osa on minu meelest ka nõrgim. Eelmiseid oli palju huvitavam lugeda, kuigi ka nendes ei olnud tegelased just sellised, kellele hingega kaasa elada. Tegemist on noortekaga, nii et teismelistele tüdrukutele ilmselt sobiv lugemine.

Eelnevad osad:
“Väljavalitu”
“Eliit”
“Printsess”
Kuningatütar