Diana Gabaldon. Leegitsev rist (Varrak, 2018)

Leegitsev ristTõlkinud Krista Suits
760 lk.

“Leegitsev rist” on Võõramaalase sarja V osa I raamat. Kõik eelnevad on tõlkinud Lauri Vahtre. Huvitav, miks nüüd tõlkijat vahetati. Käesoleva raamatu tõlge ei olnud halb, aga natuke oli aru saada, et teine tõlkija. Ma ei vaadanud seda alguses, vaid kusagil keskel taipasin vaadata. Aga noh, peaasi, et seda sarja endiselt tõlgitakse.

Jätkuvad Jamie ja Claire’i seiklused, mis eelnevas osas pooleli jäid. Terve perekond on koos kärajatel, kus lõpuks laulatatakse Roger ja Brianna. Seda ühte päeva on ikka päris pikalt kirjeldatud. Üle 200 lehekülje on tõesti kirjutatud sellest ühest päevast. See raamat ei ole nii tegevusküllane nagu eelnevad, aga ei saaks öelda, et mul oleks igav olnud seda lugedes. Mulle meeldivad need tegelased ning nende tegemistest lugeda. Nad on nagu vanad tuttavad mulle juba.

Peale kärajaid läheb elu edasi, kogutakse sõjaväge ning pole kindel, kas sõda puhkeb või mitte. Raamatu lõpus on veel ühed pulmad ootamas ning ka seda päeva kirjeldatakse pikalt. Noh, eks seal ühte teist juhtu ka.

Lisaks Jamiele ja Claire’ile on olulisel kohal raamatus nende tütar Brianna ja tema mees Roger. Palju tähelepanu pööratakse ka pisikesele Jemmy’le. Hea on näha, et Jamie ja Claire’i vahel valitseb endiselt kirg, kuigi nad ei ole enam esimeses nooruses. Raamatust jääb mulje, et nad on endiselt nooruslikud ning mulle meeldib nende omavaheline suhtlus.

Mul on hea meel, et kunagi asusin seda sarja lugema. Praeguseks on mul kõik eesti keelde tõlgitud sarja osad kodus olemas ning jään ootama järgmiseid osi. Praegu õnneks näitab ETV2 sarja kolmandat hooaega. Lausa kaks osa korraga, nii et see on ka üks maiuspala, mida vaadata. Tegelased on tõesti juba nii omaseks saanud nagu tunneks neid isiklikult.

Winston Graham. Neli luike, kuues Poldarki raamat (Varrak, 2018)

neli luike_kaas_ok.inddTõlkinud Krista Suits
502 lk.

Kuues osa jätkab sealt, kus viies pooleli jäi. Need neli luike, kellele pealkiri vihjab on Demelza, Elizabeth, Caroline ja Morwenna.

Tundub, et Demelza ja Ross on koos õnnelikud. Neil on kaks last ning elujärg on hea, kuid kui Demelza kohtab Prantsusmaalt päästetud ohvitseri, siis selgub, et võib-olla ei olegi nende abielu nii tugev.

Lisaks ei ole kusagile kadunud Rossi ja George’i vihavaen, mis siis, et George veedab Trenwithis vähe aega. See vihavaen ei mõjuta ainult neid kahte. Kõigepealt saab seda tunda Elizabeth, aga puutumata ei jää ka Demelza vennad.

Morwenna kannatab oma abielus Ossiega ning igatseb endiselt Drake’i. Kuidas ta sellega hakkama saab ning millist mõju avaldab nende juurde kolinud Morwenna õde Rowella, see selgub juba raamatust. Caroline ja Dwight saavad lõpuks abielluda, kuid ega neil ka kõik sujuvalt kulge. Drake püüab oma elu uuesti alustada. Ka teine Demelza vend Sam võitleb armumisega, sest ta leiab, et see ei ole õige.

Lisaks leiab raamatus kajastamist Prantsuse revolutsioon ning ühiskondlikud muutused. Mulle meeldib see Poldarki-sari. Siin ei ole põnevust väga üles krutitud. Kõik kulgeb nagu loomulikku rada pidi, ometi ei ole see igav (vähemalt minu jaoks).  Tegevust ikka on, midagi ei seisa paigal. Inimloomus on samasugune nagu tänasel päeval. Maailmatunnetus võib muutuda, aga põhiloomus jääb ikka samaks.

Kes armastavad ajaloolisi romaane, siis see on ideaalne lugemine. Jään ootama järgmist osa eesti keeles.

 

Winston Graham. Must kuu. Viies Poldarki raamat (Varrak, 2018)

must kuu_kaas_ok.inddTõlkinud Krista Suits
456 lk.

Eesti keeles on Poldarkite sarjas ilmunud nüüd viis raamatut. Kokku on neid kaksteist. Loodan, et ka ülejäänud tõlgitakse, kuigi viies osa mul vahepeal natuke venis. Tahaks siiski teada, kuidas sari lõppeb ning mulle meeldib lugeda rohkem eesti kui inglise keeles.

Tegevus algab sellest, kui Elizabeth kukub kuuvarjutuse ajal trepist alla ning sünnitab poja, kelle üle George Warleggan on väga uhke. Samal ajal võetakse Geoffrey Charles’ile hoidjaks Elizabethi sugulane Morwenna.

Ka Rossil ja Demelzal läheb hästi ning nendegi perre sünnib laps. Ühel õhtul saabuvad neile külla Demelza vennad Sam ja Drake, kes tulid sinna tööd otsima. Ross ja George ei saa endiselt omavahel läbi ning kui Morwenna ja Geoffrey Charles saavad sõbraks Drake’iga, ei tõota see midagi head.

George Warleggan püüab igati hävitada ka Agatha Poldarkit. See tal ka õnnestub, kuid Agatha ei anna niisama lihtsalt alla ning ta paneb George’i südamesse kahtluseseemne idanema.

Mulle üldiselt meeldib Winston Grahami aeglane ja rahulikult kulgev jutustamisstiil, aga seekord ma muutusin natuke kärsitust. Kuidagi ei edenenud nii kiiresti  kui eelnevad osad. Sellest hoolimata mulle raamat üldiselt meeldis, kuigi ma ei ole rahul sellega, mis Morwennaga lõpus juhtus. Hea oli lugeda Rossi lojaalsusest oma sõprade suhtes. Jään ootama järgmist osa.

Eelnevad Poldarki sarja raamatud:

Poldark
Demelza
Jeremy Poldark
Warleggan

Winston Graham. Warleggan. Neljas Poldarki raamat (Varrak, 2017)

warleggan-neljas-poldarki-raamatTõlkinud Krista Suits
407 lk

See on üks mu lemmikumaid raamatusarju. Selle põhjal valminud telesarja pole veel näinud, aga ehk on sügisel aega seda vaadata. Kindlasti tahan seda teha. Raamatud on senini olnud lihtsalt suurepärased. Mul on isegi natuke kahju, et raamatu läbi sain, sest tekst on lihtsalt nii nauditav. Samas aga tahad kogu aeg teada, millega asi lõppeb.

Elasin tegelastele hingevärinal kaasa. Nad on juba nii südame küljes, et ei taha, et nendega midagi halba juhtuks. Kuigi midagi juhtuma peab, muidu ei oleks ju huvitav lugeda. Vahepeal jõudsin juba Rossi peale vihastada, et miks ta ometi nii lollilt käitub ja juba järgmisel hetkel muretsesin, et Demelza ei teeks seda lollust, mida ta plaanis.

Elu läheb tegelastel omasoodu. Endiselt on päevakorral võlad, omavahelised suhted, ka salakaubavedu ning muidugi ka kaevandus. Kui vahepeal juba tundus, et asi on lootusetu, siis leidus lõpuks ikkagi mingi väljapääs. See tuli tavaliselt nii ootamatust kohast, mida poleks osanud arvatagi.

Rossi ja Demelza omavahelised suhted muutuvad aina halvemaks, millest mul oli nii kahju. Mõlemad ju nii sümpaatsed inimesed ja ei saa siis asju omavahel korras hoitud. Aga eks selline see elu ju ongi. Oma tõusude ja mõõnadega. Kaevandus ähvardab ka kokku variseda, nii otseses kui kaudses tähenduses ning George Warleggan asub uue jõuga Rossi kimbutama. Ka kõrvaltegelased on selles sarjas olulisel kohal ja nad on äärmiselt huvitavad tüübid.

Soovitan soojalt seda sarja lugeda, kes veel ei ole sellega algust teinud. Tõesti suurepäraselt kulutatud aeg. Raamatus on nii rõõmu, kurbust, viha, kadedust, lahkust, nalja ja naeru. See on eluline romaan. Seekordse raamatu taustaks on Prantsuse revolutsioon ja sõda Prantsusmaaga.

Loodan siiralt, et kõik selle sarja osad eesti keelde tõlgitakse. Kuigi neid on tervelt 12. Vaadates senist tempot, siis kaks järgnevat osa ehk tõlgitakse järgmisel aastal. Kuigi tahaks kohe ja praegu, tuleb siiski jääda realistiks.

Sarja eelnevad osad:

Poldark (Varrak, 2016)
Demelza (Varrak, 2016)
Jeremy Poldark (Varrak, 2017)

Winston Graham. Jeremy Poldark (Varrak, 2017)

jeremy-poldark-kolmas-poldarki-raamatTõlkinud Krista Suits
301 lk.

See raamat on Poldarki sarja kolmas osa. Esimene osa on “Poldark” (Varrak, 2016) ja teine osa “Demelza” (Varrak, 2016).

Kolmandas osas leinavad Ross ja Demelza oma surnud tütart. Lisaks on Rossi vastu esitatud süüdistused rahva mässule õhutamises. Kõik see ei mõju Rossi ja Demelza suhtele hästi. Nad on teineteisest kaugenenud ja suhted on jahedad.

Demelza tahab eluga edasi minna. Ta küll leinab tütart, aga tahab veel lapsi saada. Ross ei taha sellest midagi kuulda ja ütleb seda ka naisele otse näkku. Demelzale mõjub see halvasti, sest ta teab, et ta juba ootab last. Nii ei ütle naine Rossile mitte midagi. Ross saab sellest ühel hetkel lihtsalt juhuslikult teada. Ja ikkagi ei suuda nad leida ühist keelt.

Lisaks ei ole kusagile kadunud Rossi kirg Elizabethi vastu, mis hakkab jälle vaikselt pead tõstma. Suhted Francesega küll tasapisi paranevad, kuid Warlegganidega halvenevad. Sellest tuleb päris suur tüli.

Väga muhedalt ja minu meelest ka küllalt ajastutruult kirja pandud lugu. Lugu on kirjutatud küllalt aeglases stiilis, aga sellest hoolimata ei ole tegemist igava looga. Seda on lihtsalt nii mõnus lugeda ja nautida. Tegevust juba jätkub.

Kui tundub, et tegu on masendava ja kurva looga, siis tegelikult ei ole. Sündmused nagu surm, lein ja vaesus on küll kohutavad, aga raamatust sellist tunnet ei teki. See on elu paratamatu osa. Esimesed kaks osa olid natuke süngemad. Kolmas osa oli kohati päris naljakas lugemine. Eriti just lõpp. Ühed peied ja kaklus. Nende romaanide kirjutamise ajal vist veel seebikaid ei olnud, aga mõni idee oleks tal just nagu seebikast võetud.

Soovitan nendele, kes soovivad lugeda mõnusat ja ajastutruud perekonnalugu, mis ei ole liiga roosamanna. Samuti soovitan seda nendele, kellele meeldib lugeda Cornwallist, sest tegevus toimub just seal.

Nüüd jääb üle oodata järgmise osa ilmumist eesti keeles ja senikaua vaadata raamatu põhjal tehtud seriaali (Poldark). Kui mu kannatus vastu ei pea, siis võib-olla hangin järgmised osad inglise keeles, sest nii tahaks teada, kuidas lugu edasi läheb.