Anaïs Nin. Henry ja June (Postimees Kirjastus, 2019)

Tõlkinud Eda Ahi 344 lk Anaïs Nini peetakse üheks parimaks naiserootika viljelejaks. Ta oli üks esimesi, kes üldse selle žanriga tegeles. Suur osa tema teostest avaldati küll alles pärast tema surma. „Henry ja June“ ilmus esmakordselt alles 1986. aastal. Väga tugevalt on tema loomingut mõjutanud Henry Miller, kellest siinses teoses on väga palju juttu.„Henry ja... Continue Reading →

Stan Lee. Amazing fantastic incredible: a marvelous memoir (Simon & Schuster, 2019)

Kaasautor Peter David Illustraator Colleen Doran 192 lk Mõned aastad tagasi avastasin enda jaoks Marveli filmid. Nüüd on nii, et kui mõni kinno tuleb, siis pean kohe ka vaatama minema. Olen lugenud ka Marveli koomikseid ja kui avastasin, et Stan Lee on kirjutanud enda elust graafilise romaani, siis tundus iseenesestmõistav ka seda lugeda. Stan Lee... Continue Reading →

Mary Ann Shaffer, Annie Barrows. Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts (Pegasus, 2018)

Tõlkinud Evelin Banhard 286 lk Jälle üks suurepärane lugemiselamus. See on samuti üks neist raamatutest, mida olen tahtnud ilmumisest saadik lugeda ja nüüd oli võimalik see kätte võtta. Juliet Ashton on kirjanik, kes otsib oma uue raamatu jaoks teemat, aga miski nagu ei tundu kõnetavat. Tegevus toimub peale Teise maailmasõja lõppu 1946. aastal. Ühel päeval... Continue Reading →

Mia Kankimäki. Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma (Varrak, 2018)

Tõlkinud Triin Tael 326 lk Ma alustasin selle raamatu lugemist segaste tunnetega. Ma ei ole suur Jaapani fänn, ei ole kuidagi klappima saanud nende kirjandusega. Siinses raamatus on ka teemaks Jaapan, sellepärast need kõhklused ja kahtlused, aga raamat suutis mind meeldivalt üllatada. 38-aastane Mia tunneb huvi ligikaudu tuhat aastat tagasi elanud õuedaami Sei Shōnagoni vastu.... Continue Reading →

Andrei Hvostov. Kirjad Maarale (Petrone Print, 2019)

269 lk. Ma olen selle sarja raamatuid varemgi lugenud ja üldiselt on nad päris head lugemised. Erandiks ei ole ka Hvostovi "Kirjad Maarale". Mulle sobis tema stiil, kuigi ma jään temaga mõnes asjas eriarvamusele, millest ta siin kirjutab. See on mul üldse esimene Hvostovi raamat, mida lugenud olen. Järjekorras ootab "Sillamäe passioon", aga ilmselt võtan... Continue Reading →

Leelo Tungal. Seltsimees laps (Tänapäev, 2018)

512 lk. Käesolev raamat sisaldab ühes köites kõiki kolme triloogia osa: "Seltsimees laps ja suured inimesed" (2008), "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed" (2009) ja "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa" (2018). Väikese Leelo ema on mõttetu süüdistuse alusel saadetud Siberisse vangilaagrisse ning tüdrukut jääb kasvatama isa. Teda aitavad mitmed tädid ja... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑