Sherri Smith. Leia mind üles (Päikese Kirjastus, 2017)

leia-mind-üles

Tõlkinud: Raili Puskar
382 lk.

See postitus on ilmunud ka Tallinna Keskraamatukogu blogis Lugemiselamused.

Tegemist on psühholoogilise romaaniga, kus (nagu viimasel ajal tavaks) on peategelaseks noor katkise hingega naine Mia. Ühel päeval saab ta kõne väikelinna politseinikult, et tema kaksikvend Lucas on kadunud. Politseinik ei soostu telefonis ütlema, milles asi on ning Mia peab sõitma tagasi kodulinna, kust ta kunagi minema läks.

Selgub, et tapetud on 16-aastane koolitüdruk Joanna, kelle tapmises kahtlustatakse Lucast. Kõik näib viitavat sellele, et neil oli suhe. Asja teeb hullemaks see, et Lucas oli tüdruku õpetaja. Politsei ei usu Miat, et ta ei tea, kus ta vend on. Samuti ei vaevu nad eriti põhjalikult kaaluma teisi variante, sest kõik tõendid viitavad Lucasele. Ja nüüd on Lucas kadunud nagu tina tuhka. Korteris on kõik tema asjad alles, välja arvatud tema pangakaart.

Mia ei usu, et tema vend oleks mõrvaks võimeline ning asub ise asja uurima, kuigi politsei soovitab tal eemale hoida ning hoopis Lucas oma peidukohast välja tuua. Mia usub vankumatult Lucase süütusesse, aga samas ei saa ta peast välja mõtet, et miks ta siis põgenes ja laseb ennast niimoodi laimata. Hakkavad juhtuma kummalised asjad. Mia peatub Lucase korteris ning talle tundub, et keegi käib seal. Lisaks kaovad järsku mõned Lucase asjad. Kummaline on see, et mõne päeva pärast on enamus asju tagasi.

Minu jaoks oli raamat natuke segane ning lugemist alustades meenutas raamatut „Hattie Hoffmani viimane vaatus“. Segane vist sellepärast, et Mia ise oli kohati segane oma sõltuvuse pärast ning ei teadnud, kas ta suudab ennast usaldada. Lisaks Lucase süütuse tõestamisele on tal vaja tegeleda ka enda probleemide ja minevikuteemadega. Sellest hoolimata oli lugu põnev ja kaasahaarav ning oleks tahtnud ühe jutiga läbi lugeda, aga kahjuks segas muu elu vahele. Kui pidin raamatust eemal olema, siis mõtlesin pidevalt nendele tegelastele. Lõpp oli küll nii ootamatu, et selle peale poleks kohe tulnudki.

Advertisements

Margaret Moore. Kelmide abielu (Ersen, 2017)

kelmide-abieluTõlkinud Anne Kull
280 lk.

Mu eelmised paar raamatut olid küllaltki ängistavad ja kurvad, nii et tahtsin seekord midagi helgemat. Ja mis saaks selleks olla parim valik, kui lihtne ja mõnus armastusromaan. Õnneks see raamat ei petnud mu ootuseid.

Tegevus toimub aastal 1814 Põhja-Inglismaal. Sir Develin Dundrake’i juurde saabub ootamatult Theodora Markham, kes teeb mehele abieluettepaneku. Thea teeb seda sellepärast, et tema isa kaotas mängupõrgus Develinile nende viimase varanatukese. Develin on ettepanekust üllatunud, aga samas on tingimused mõistlikud ning ta otsustab nõustuda.

Muidugi ei lähe kõik nii lihtsalt nagu plaanitud. Juba abielus olles kerkivad esile igasugused probleemid ja ka tunded ei püsi vaka all.

See oli just täpselt selline raamat, mida mul tol hetkel vaja oli. Kerge ja nauditav ajaviitelugemine, kus liigselt mõtlema ei pea. Tead, et lõpp on helge ja õnnelik. Raamat oli ka hästi toimetatud ja tõlgitud, mingeid erilisi vigu ma ei märganud.

Ma olin tegelikult väga üllatunud, et see raamat meie raamatukokku telliti. Tavaliselt pole meile juba tükk aega selliseid lihtsaid ajaloolisi armastusromaane võetud. Mul on väga hea meel, et seda seekord siiski tehti. Paljud lugejad tegelikult tahaksid neid lugeda.

Soovitan lugeda, kellele meeldivad lihtsad armastuslood või kes ajaviiteks tahavad lugeda midagi kerget.

Roberta Rich. Veneetsia ämmaemand (Petrone Print, 2016)

kaas.inddTõlkinud Kadri Metsma
319 lk.

Tegevus toimub 1575. aastal paralleelselt nii Veneetsias kui ka Maltal. Hanna ja Iisak on Veneetsia getos elav juudiperekond. Ühel päeval läheb Iisak kaubareisile aga Malta rüütlid võtavad ta kinni ja müüvad orjaks. Juutidel on oma ühing, mis neid sealt välja ostab, aga see kõik võtab aega.

Raha pärast võtabki Hanna vastu ühe kristlasest krahvi kutse abistada tema naist sünnitusel. Hanna on nimelt ämmaemand. 1575. aastal on Veneetsias seadus, et juudi arstid ei tohi abistada kristlaseid. Selle eest võib sattuda inkvisiitori kätte. Rabi keelab tal minna, sest ta paneb sellega terve geto elu ohtu.

Tegemist on äärmiselt raske sünnitusega. Perekond on juba leppinud nende surmaga. Krahv loodab muidugi parimat, aga tema vennad loodavad lapse surma. Kui laps sureks, siis päriksid vennad krahvi asemel isa varanduse ja ärid.

See on Hanna jaoks üldse väga riskantne, sest ta on loonud endale abiks sünnitustangid. Nendega on Hanna päästnud mitmeid lapsi ja emasid, kuid valedesse kätesse sattununa võivad need palju pahandust põhjustada.

Senini on Hanna olnud korralik juudi naine. On kuuletunud oma mehele ja rabile, aga seekord otsustab ta, et Jumalal ei saa midagi selle vastu olla, kui ta päästab ilmsüüta lapse.

Selles raamatus põrkuvad juudi ja kristluse kultuurid 16. sajandi Veneetsias. Hoolimata kõigist muredest ja probleemidest, mis Hannal tuleb ületada, püsib tal ikkagi siht silme ees. Pääseda Maltale suunduvale laevale ja mees sealt vabaks osta.

Samal ajal on Iisaki elu küll vähem seikluslikum kui Hannal Veneetsias. Ometigi on ka temal muresid küllalt. Ta ei taha sattuda Josephi orjaks, kes müüks ta esimesel võimalusel edasi galeeriorjaks, kust oleks väga raske eluga pääseda. Nii teeb ta kõik selleks, et sattuda ühe nunna orjaks. Tal on juba pilt silme ees, kuidas ta kloostris rahulikult tööd teeb ja ootab, kuni tema eest lunaraha makstakse.

Kõik aga muutub, kui nunn tahab, et Iisak vahetaks usku. Iisak ei suuda seda teha ja nii satub ta ikkagi Josephi juurde. Siis selgub, et tegelikult on raha tema vabastamiseks olemas, aga seda ei maksta enne, kui ta nõustub Hannast lahutama.

Äärmiselt põnev raamat, mis saab kiiresti läbi, sest lihtsalt raske on seda käest panna. Lugu ise on küllaltki naiivne ja uskumatu, aga kaasakiskuv ning nauditav lugemine. Kui tundus juba, et ühest olukorrast on eluga välja tuldud, siis kohe oli järgmine eluohtlik olukord ootamas. Kohati kartsin lugeda, et mis tegelastest saab. Peategelased olid mõlemad nii sümpaatsed, et kartsin, et nendega juhtub midagi halba. Soovitan lugeda, kellele meeldivad ajaloolised romaanid. Selles leidub nii armastust, usku kui ka mõrvu.