Heather Morris. Auschwitzi tätoveerija (Hea Lugu, 2018)

auschwitzi-tätoveerijaTõlkinud Lauri Liiders
280 lk.

Jälle sattus mu kätte raamat Teise Maailmasõja teemadel, täpsemalt siis Auschwitzi koonduslaagris toimuvast. Muidugi ei sattunud ta mu kätte juhuslikult. Mulle meeldib lugeda Teisest maailmasõjast. Need on küll enamasti rasked raamatud, aga ometi lähevad hinge. Ka see ei olnud erand. Teema on raske, aga on antud edasi küllaltki lihtsal viisil ning edeneb kiiresti.

Raamat on tõsielul põhinev ning räägib ühest mehest, kes tätoveeris Auschwitzis vangidele numbreid käsivartele. Mehe nimi on Lale. Ta on Slovakkiast pärit ning ta oli Auschwitzis samasugune vang nagu teisedki. Ka tal endal on selline tätoveering nagu ta teeb teistele.

Alguses ta ei taha endale seda tööd, aga üks teine vang soovitab see ikkagi vastu võtta, sest nii on suurem võimalus laagrist eluga pääseda. Ja seda Lale soovib. Mitte ainult eluga pääseda, vaid ta tahab ka puhta südametunnistusega pääseda sellest koledusest.

Õige pea ta taipab, et tal on suurem vabadus minna ja tulla erinevate laagriosade vahel kui teistel vangidel. Ta hakkab seda ära kasutama, et hankida toitu ja šokolaadi. Šokolaad võib tunduda üllatava valikuna, aga Lale armus laagris ühte tüdrukusse. Tüdruku nimi on Gita ning temale ongi šokolaad mõeldud. Lale teeb kõik, et nad mõlemad sellest kohutavast kogemusest välja tuleksid. Kõik ei lähe muidugi nii lihtsalt ja libedalt, ette tuleb mitmeid takistusi.

Mulle väga meeldis see raamat. Mulle meeldis, et see on kirjutatud reaalse inimese elust.  Samuti see, et Lale suudab säilitada oma optimismi.  Raamatu lõpus on autori lõppsõna, kus ta kirjutab, kuidas ta seda Lale’iga kohtus ja seda raamatut kirjutama hakkas. Lugu on lihtne ja lööv ning sellepärast see ongi nii mõjuv.

Advertisements

Art Spiegelman. Maus (Pythagorase Püksid, 2018)

mausTõlkinud Tiina Aro
296 lk.

„Maus“ on graafiline romaan holokausti teemal. Joonistused on lihtsad ning must-valged. Romaani aluseks on Art Spiegelman’i isa mälestused sõjast ning holokaustist. Maus tähendab saksa keeles hiirt. Juute ongi siin raamatus kujutatud hiirtena, sakslaseid kassidena ning poolakaid sigadena. Väga huvitav valik minu meelest. Ilmselt selle pärast, et poolakad reetsid neid sõja ajal pidevalt.

Raamatus toimuvad sündmused nii olevikus kui minevikus. Minevikku meenutab Arti isa Vladek siis, kui poeg temalt selle kohta küsib ning palub tal oma raamatu jaoks rääkida talle, mis temaga juhtus. Kuidas Vladek ja Andzia Auschwitzist eluga pääsesid?

Olevik on 1978. aastal, siis näidatakse Vladeki praegust elu, mida endiselt mõjutavad minevikusündmused. Kahjuks mitte positiivselt.

See on väga isiklik raamat. Art kujutab siin ausalt enda keerulisi suhteid isaga. Isal on endiselt sellised ellujäämise viisid nagu laagris ning ta ei mõista, et neid ei ole enam vaja. Selle pealt tekivad tülid pojaga ning tema teise naise Malaga. Art on kade oma surnud venna peale, sest tundub, et tema oleks ideaalne poeg. Samuti kirjutab ja joonistab ta ausalt oma tunnetest, mis teda valdasid peale ema surma. Ja see pidev süütunne.

Soovitan lugeda, et avardada silmaringi ning tajuda holokausti veidi teises formaadis. Mind igatahes haaras see lugu endaga kaasa. Siin ei ole oluline ainult sõja ajal üle elatu, vaida ka see, kuidas see mõjutas ellujäänute edasist elu. Mõtlemapanev, nukker, aga mõnikord minu jaoks ka humoorikas. Mitte sõja-aegne tegevus, vaid see, kui isa on juba eakas ning sõda on ammu möödas.

Väärt lugemiselamus igatahes.

„Maus“ on esimene graafiline romaan, mis on saanud Pulitzeri preemia.