Joe Cawley. Tenerife pihtimused (Petrone Print, 2016)

Tõlkinud Tanel Veske 343 lk Minu ootused ja see raamat antud ajahetkel ei klappinud üldse. Mulle tavaliselt meeldib reisiraamatuid lugeda, aga praegu kuidagi see ei edenenud. Joe ja Joy töötavad Inglismaal kalaturul, kui neile ühel hetkel tuleb pähe kolida Tenerifele ning hakata seal baari pidama. Mõeldud-tehtud, mis siis, et neil üldse baaripidamise kogemust ei ole.... Continue Reading →

Elke Linda Buchholz, Beate Zimmermann. Pablo Picasso elu ja looming (Koolibri, 2006)

Tõlkinud Olavi Teppan 96 lk See raamat oli mul juba ammu lugemisnimekirjas. Nüüd andis ajaloo väljakutse tõuke selle lugemiseks. See on õhuke raamat, kuid kõik põhiline on siin välja toodud. Siin kirjutatakse Picasso kunstnikutee algusest ja siis tuuakse edaspidi välja kõik tema erinevad loomeperioodid. Ma pean tunnistama, et teadsin teda põhiliselt seoses kubismiga. Ei olnud... Continue Reading →

Carlos Ruiz Zafon. Kesköö palee (Varrak, 2019)

Tõlkinud Kai Aareleid 231 Kui Carlos Ruiz Zafonilt midagi eesti keeles ilmub, siis on kindel, et ma selle ka läbi loen. Üldiselt ei ole tema raamatud mulle pettumust valmistanud. Nii ka see, kuigi mul on päris mitu teemat, mida ma seal ei mõistnud. Ja no vaadake seda kaanepilti. Lihtsalt võrratu. Tegevus toimub Kalkutas, peamiselt 1932.... Continue Reading →

Ernesto Sábato. Tunnel (Postimees Kirjastus, 2019)

Tõlkinud Asta Põldmäe ja Tiiu Põder 160 lk. "Tunnel" on üks mu isiklikest raamatutest. Neid ma püüan sel aastal rohkem lugeda. Raamat kuulub Postimehe Kirjastuse romaanisarja, mis minu jaoks tundub üsna huvitav sari olevat. Olen nüüd lugenud kahte ning mitu on veel ees ootamas. "Tunnel" räägib ühe mehe ebaõnnestunud armuloost. Juan Pablo Castel on maalikunstnik,... Continue Reading →

Olavi Antons. Minu Tenerife (Petrone Print, 2019)

327 lk. Selle raamatu juures köitis mind alguses kaanepilt, kassiarmastaja nagu ma olen. Ja kollakat-oranžikat-punakat tooni kassid on mulle juba väikesest peale sümpatiseerinud. Õnneks raamat ise ka pettumust ei valmistanud. Autor räägib mõnusa huumoriga, miks ta üldse Tenerifele läks, kuidas ta seal hakkama saab ja mis elu ta seal elab. Põhiliselt on juttu muidugi oma... Continue Reading →

Ildefonso Falcones. Mere katedraal (Kunst, 2017)

Tõlkinud Ruth Sepp 520 lk. Aasta alguse raamatud on mul kuidagi masendavad sattunud. Erandiks ei ole ka käesolev romaan. Tegemist on ajaloolise romaaniga 14. sajandi Katalooniast. See on päris julm ajastu. Lihtinimese elu ei maksa suurt midagi, naistevastane vägivald on tavaline, vihatakse juute ja aadlikud võivad teha, mis tahavad. Katalaani pärisori Bernat Estanyol on sunnitud... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑