Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt. Mees, keda polnud seal (Helios, 2016)

Tõlkinud Mari Jesmin 462 lk Ja saigi kolmas osa ka läbi. Võttis natuke kauem aega, sest mõned asjad tulid vahele ja minu meelest oli siin see uurimine natuke igavam kui eelmises kahes osas. Selle eest oli lõpp küll selline, et tahaks kohe neljanda osa pihku haarata. Paraku ma ei võtnud neljandat osa maale kaasa. Tundrast... Continue Reading →

Michael Hjorth, Hans Rosenfeldt. Mees, kes jälgis naisi (Helios, 2016)

Tõlkinud Allar Sooneste 525 lk Annad kuradile sõrme, võtab terve käe. Ma ei plaaninud seda sarja nüüd korraga läbi lugeda, aga lihtsalt nii raske on seda käest panna. See on kaasahaarav ja põnev. Esimene raamat lõppes ka sellise uudisega, et no lihtsalt pidin edasi lugema. Oh Sebastian, Sebastian. Naised on tema hukatus. Tal on neid... Continue Reading →

Ruth Ware. Luku taga (Helios Kirjastus, 2019)

Tõlkinud Pilleke Laarmann 315 lk. Aitäh Heliosele selle raamatu eest. Ma alati ootan, millal saan Ruth Ware raamatuid lugeda. Osad tema raamatutest on meeldinud, osad mitte, aga alati ootan huviga uut. "Luku taga" liigitub nende hulka, mis mulle väga meeldivad. Rowan satub juhuslikult ideaalse töökuulutse peale. Nelja lapsega pere otsib lapsehoidjat Šotimaale üksildases kohas asuvasse... Continue Reading →

Ruth Ware. Valetamise mäng (Helios, 2018)

Tõlkinud Pilleke Laarmann 336 lk. Ma ei ole siia juba üle nädala midagi postitanud, kuna ei olnud üldse aega lugeda ja see, mida lugesin ei köitnud mind. "Valetamise mäng" on vist Ruth Ware kõige kehvem raamat, vähemalt minu jaoks. Salteni internaatkoolis said neljast tüdrukust, Kate'ist, Thea'st, Isa'st ja Fatima'st, sõbrannad. Nad mängisid koolis ühte mängu... Continue Reading →

Juno Dawson. Puhtaks (Helios, 2018)

Tõlkinud Hella Urb 405 lk. See raamat on natuke intrigeeriv. Kaanepilt on klantsiv, aga sisu mitte. Teema on tõsine ja karm. Keda häirivad igasugused roppused, siis nendele see raamat ei sobi. Lexi Volkov on rikaste vanemate laps. Ta ei ole elus pidanud millegi nimel vaeva nägema. Tal ei ole erilisi hobisid, kui pidutsemine ja poodlemine... Continue Reading →

Birk Rohelend. Kuldne laps (Helios, 2018)

302 lk Helios tegi mulle suurepärase üllatuse selle raamatu näol. Aitäh neile, et mul oli võimalus seda juba lugeda! "Kuldne laps" on teine raamat Silva Stökeli lugudest (esimene on "Sa pead suudlema Silvat"). Selles loos on Silva kolinud lõplikult maale ja elab kahe lapse ja vanaemaga oma majas. Vaikne koht ja värske õhk, mida veel... Continue Reading →

Norman Ohler. Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis (Helios,2017)

Tõlkinud Elina Adamson 288 lk. Mulle meeldib Teisest maailmasõjast lugeda. Viimasel ajal olen lugenud sellest küll ainult romaane. Nüüd siis midagi hoopis teistsugust. Kui me koolis seda perioodi õppisime, siis ma ei mäleta, et oleks räägitud uimastitest Natsi-Saksamaal, aga "Patsient A" just sellele teemale keskendub. Raamatust selgub, et uimastid olid peale Esimest maailmasõda saksa rahva... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑