Aprilli kokkuvõte

Aprill on tänaseks ajalugu ja aeg teha kokkuvõte loetud raamatutest. Aprill oli mu lugemistes väga hea kuu. Jõudsin lugeda 12 raamatut ja kaks on praegu lugemises. Leian, et see on minu kohta edukas. Pealegi olid kõik päris head raamatud. Kuidagi sinine pilt tuli seekord. Meeldivat lugemist 🙂

Loetud raamatuid: 12
Lehekülgi kokku: 3658
Kõige paksem raamat: Susan Wiggs “Ookean meie vahel” (382 lk)
Kõige õhem raamat: David Jonsson “Kõhusõber” (172 lk)

Aprilli raamatud

Advertisements

Hallie Ephron. Ära kunagi valeta (Ersen, 2016)

ära-kunagi-valetaTõlkinud Anne Kull
288 lk.

Erseni raamatute kaanekujundused on viimasel ajal nii ilusaks muutunud, et lausa ahvatlevad lugema. Sellegi raamatu valisin alguses kaanepildi järgi ja alles siis lugesin sisututvustust. See tundus ka põnev.

Alustasin siis lugemist ja mind hakkas kohe häirima tõlge. Või siis on raamatu algus originaalis ka selline kohmakas. Igatahes algus on kohmakas. Laused oleks nagu kunstlikult kokku pandud ja üleliigset infot on palju. Üleliigne ja suht mõttetu info on autori töö. Mõtlesin isegi, et kui nii edasi läheb, siis jätan pooleli.

Õnneks läks raamat mingi aja pärast paremaks. Tekst ei olnud enam nii kunstlik ja kohmakas. Teine võimalus on see, et võib-olla ma lihtsalt harjusin sellega. Tegelikult oli raamat ju põnev, kuigi ma aimasin peaaegu kohe, kes süüdlane on, aga miks ta seda tegi, see jäi arusaamatuks lõpuni. Ma jäin mõtlema, et kas tegelikult on ka selliseid inimesi olemas, kes kannavad endas viha teiste inimeste vastu ja hauduvad pikalt ja põhjalikult kättemaksu.

Tegevus saab alguse hoovimüügist. Ivy ja David on ostnud maja. Ivy on kaheksandat kuud rase, kui tal saab kõrini eelmise omaniku kraamist. Ta tahab sellest lahti saada. Hoovimüügil on palju külastajaid. Nende seas ka nende kunagine klassiõde Melinda. Nad ei tundnud teda alguses äragi.

Melinda on samamoodi rase nagu Ivygi. Melanie räägib, et kunagi töötas tema ema selles majas ja tema sai siin mängida. Melinda palus neid, et ta saaks korraks veel maja seestpoolt vaadata. David teeb talle ringkäigu.

Paari päeva pärast on nende ukse taga politsei, kes väidab, et Melinda on kadunud ja viimati nähti teda nende maja hoovimüügil. Selgub, et keegi ei näinud Melindat majast väljumas. Siis leitakse nende maja eest Melinda verised riided ja Davidist saab peamine kahtlusalune. Ivy üritab asjas selgusele saada, ent avastab hoopis, et David ei ole temaga mõnes asjas päris aus olnud.

Nagu öeldud, siis ma aimasin pahalase ära, kuigi autor suutis mind paar korda eksitada ka. Sellest hoolimata on tegemist põneva raamatuga, mille lugemine edeneb kiiresti. Küllalt mõnus ajaviitelugemiseks.