Mikk Sarv. Kuu (Varrak, 2015)

kuu215 lk.

Kuu on meile väga oluline. Ta on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal. Kuu mõjutab nii paljusid meie elu aspekte. Tõusud ja mõõnad, aastaaegade vaheldumine ja palju muud. Miks paistab Kuu meile mõnikord nii lähedal olevat ning teinekord ei paista teda ka selge taeva korral taevas olevat? Raamat annab sellele vastuse.

Siin raamatus annab autor põhjaliku ülevaate Kuu tekkimisest, kuu päritolust, kuu uurimisest, kuukalendritest ning sellest, kuidas kuud vaadelda. Lisaks muidugi on pikalt juttu erinevatest kuu faasidest ning sellest, kuidas meid mõjutavad kuu erinevad faasid. Muidugi ei saa mööda minna sellest, kuidas Kuu meie tervist mõjutab ning sellest, kuidas vanarahvas nägi Kuud.

Raamatu esimene pool on rohkem teaduslikum ning teine rahvapärismuslik, kus on rohkelt Kuud puudutavaid vanasõnu, pärimusi ning mõistatusi ja muinasjutte. Raamatust selgub, et Kuu on inimeste jaoks olnud oluline juba aegade algusest saadik. Kuu on mõjutanud palju meie keelt ning mõttemaailma. Vanasti loitsiti endale kuu abil õnne, edu ning tervist.

Isegi praegu me vaatame tihti taevasse, kui on täiskuu, kuuvarjutus või lihtsalt ilus kuusirp. Raamatus antakse ka nõu, kuidas Kuud vaadelda ning pildistada. Selgub, et see ei olegi nii lihtne. Lisaks tekstile on raamatus ka palju suurepäraseid Martin Välliku fotosid Kuust.

Mulle raamat meeldis, kuigi seda teaduslikku teksti oli kohati raske jälgida. Mõnda asja ma teadsin ennegi ja hea oli teadmisi korrata. Rahvapärimuse osa oli väga huvitav. See, kuidas juba vanal ajal inimesed tajusid, kui oluline Kuu on ning kuidas elada ja toimetada vastavalt Kuu erinevatele aegadele.

Advertisements

Andrus Kivirähk. Rehepapp (Varrak, 2000)

rehepappRehepappi olen ma korra aastaid tagasi juba lugenud. Nüüd lugesin uuesti, et oma lugemise väljakutset lõpetada ja mälu värskendada. Järgmisel aastal tuleb sellest film, mida tahaks ka näha.

See raamat on ikka huumor kuubis. Esiteks juba tegelased: Imbi ja Ärni (kes käivad kott kaasas, et midagi kotti pista, kui miskit ripakil), mõisategelased, sulane Jaan, Rehepapp, mõisateenija Luise oma perenaise tagant varastatud kleitidega, kubjas, aidamees, toapoiss jne. Lisada siia juurde veel see, mis nad teevad, mõtlevad ja räägivad, siis kokku tuleb paras soust. Pole midagi öelda, Kivirähk ikka oskab kirjutada. Kõik on natuke üle võlli keeratud.

Tegevus toimub ühe kuu jooksul ühes eesti külas ja mõisaajal. Tegevus toimub novembris, pimedal, kõledal ja külmal ajal. Tegelased püüavad oma murede ja eluga toime tulla. Varastades mõisast ja teineteise tagant. Kas siis lähevad ise või saadavad enda eest krati. Lisaks liiguvad pimeduses igasugused tondid, libahundid, haigused, kollid ja vanapagan ise. Mõnda vaevab armuvalu. Nii nagu tavaeluski.Palju on kasutatud rahvausundit.

Ühesõnaga väga naljakas raamat, mis on vürtsitatud musta huumoriga. Kellel huumorisoont pole, nendele vast ei sobi, aga teistele soovitan küll.