Fern Michaels. Ootamatu avastus (Ersen, 2019)

ootamatu-avastusTõlkinud Siiri Hommik
280 lk

Fern Michaels on üks selline autor, kelle peale saab kindel olla, et ta ei vea sind alt. Puhkuse ajaks ideaalne lugemine.

Tessa Jamison on veetnud kümme aastat vanglas kuriteo eest, mida ta ei sooritanud. Talle mõisteti eluaegne vanglakaristus oma kaksikute tütarde ja mehe tapmise eest. Tessa on lootuse kaotanud, et ta üldse kunagi vanglast vabaneb ja tegelik süüdlane tabatakse. Kuni ühel hetkel talle teatakse, et tema kohtuotsus on tehnilistel põhjustel tühistatud. Ta pääseb järelvalve all oma endisesse koju, kust ta leidis oma mehe ja lapsed. Tema uus advokaat on seekord kokku pannud asjaliku meeskonna, kes otsivad asitõendeid, mis tõestaksid naise süütust.

See oli huvitav raamat, mille lugesin praktiliselt ühe hooga läbi. Siin oli saladusi ja mitmeid üllatavaid pöördeid, mille peale poleks tulnudki. Lisaks mitmed tõsised teemad, peale mõrvade ka laste seksuaalne väärkohtlemine. Kohati tundus mulle küll, et kuidas on võimalik, et eelmine kord praktiliselt üldse asja ei uuritud ja seekord leiti kohe hunnik asitõendeid ja tunnistajaid. Mõned asjad tundusid raamatus küll uskumatud ja muinasjutulised, aga raamatu üldmuljet need ei muutnud. Lõpp oli kahtlaselt siirupine, mis mulle tundus natuke uskumatuna, aga ei häirinud. Häirisid hoopis tekstis olevad hooletusvead, mida siin natuke ikka leidus. Soovitan lugeda nendel, kes armastavad põnevuslugusid, kus on üllatavaid pöördeid.

Advertisements

Fern Michaels. Miski ei jää saladuseks (Ersen, 2018)

miski-ei-jää-saladuseksTõlkinud Ann Kitsnik
216 lk

Teine raamat, mille nädalavahetuseks maale kaasa haarasin valmistas mulle väikese üllatuse. Positiivse üllatuse. Arvasin, et tegemist on kerge naistekaga, aga raamat on siiski natuke sügavama sisuga. Naistekas on ta küll, aga käsitleb karmimaid teemasid.

Molly McCann’i elu tundub olevat täiuslik. Tal on rikas mees. Ta ei pea tööl käima ning tal on kaks kasulast ning mehega ühine tütar. Lisaks ka teenijad. Aga keegi nende peentest sõpradest ei tea tegelikult nende abielust midagi.

Molly’l on veel saladusi, millest isegi tema abikaasa midagi ei tea. Ta ei tea, et naine on vahetanud nime, ega ka seda, miks naine ülepeakaela oma kodulinnast põgenes. Lugeja saab seda küll kohe alguses teada, sest sellega raamat algabki. Saladustel on tihti kombeks avalikuks tulla. Nii juhtub ka seekord, kui Molly saab ühel hommikul kõne, kus helistaja ütleb, et teab, kes naine tegelikult on ning mida ta tegi. Sellest kõnest alates võtab Molly elu hoopis teise suuna. Nii palju siiski reedan, et õnneliku suuna.

Mulle meeldis, kuigi raamat käsitleb selliseid karme teemasid nagu koduvägivald ning üldse naistevastane vägivald. Kohati oli küll raamatus natuke ebatäpsusi (võivad olla ka tõlkija poolsed vead) ning mõni asi jäi natuke arusaamatuks, aga tegemist oli siiski nii põneva raamatuga, et mul ei kulunud selle läbilugemiseks isegi mitte tervet päeva. Siia õhukesse raamatusse oli palju asju kokku pandud, aga see moodustas terviku. Millest ma võib-olla natuke puudust tundsin, oli Molly perekondlik taust. Seda siin küll natuke oli, aga mind huvitas, miks tema ema suhtus Molly’sse nii nagu ta suhtus.

Fern Michaels. Väike kollane liblikas (Ersen, 2017)

väike-kollane-liblikasTõlkinud Marja Liidja
199 lk.

Fern Michaelsi eelmine raamat “Täispööre” meeldis mulle väga. Kahjuks “Väike kollane liblikas” valmistas pettumuse. See oli lihtsalt liiga siirupine ja ei tundunud mulle tõsiseltvõetav, et mehed niimoodi käituvad.

Peategelaseks on Jake St. Cloud, kes pärib oma 35. sünnipäeval ema varanduse. Samuti saab ta teada, et tal on poolvend Alex ning sõidab temaga kohtuma, kuigi vend ei taha temast võib-olla midagi teada. Siiski läheb Alexiga kohtumine üle ootuste hästi ning Jake on õnnelik sealt ära sõites. Ta ei jõua kaugele, sest sõidab otsa teisele autole.

Kohtunik otsustab ta saata aastaks vabatahtlikuks Angelica ja Fancy Danseri juurde hüljatud laste turvakodusse. Fancy on endine tantsija, kelle baleriinikarjäärile tegi lõpu kohutav õnnetus.

Raamatus olid mehed nagu mingid draamakuningannad ja see ei meeldinud mulle eriti. Raamat on ajaviiteks loetav küll, aga kõik on kuidagi liiga läägeks tehtud. Ehtne naistekas.

Oktoobri kokkuvõte

Peale paari kesist lugemiskuud tundub, et olen suutnud end kokku võtta. Või siis on juhtunud lihtsalt kätte head raamatud.

Seekord oli tõesti palju häid raamatuid. Näiteks Lagercrantz “Mees, kes otsis oma varju”, Paula Hawkins “Vete sügavusse”, Elin Toona Gottschalk “Pagulusse” ja Peter Swanson “Mõrva väärt”. Kõige kehvem lugemiselamus oli sellel kuul Emily France “Sinu jäljed”.

Loetud raamatuid: 13
Loetud lehekülgi: 4234
Kõige paksem raamat: Elin Toona Gottschalk “Pagulusse” (454 lk.)
Kõige õhem raamat: Mart Juur “IFF. Suur Loterii” (200 lk.)

Oktoobri raamatud

Fern Michaels. Täispööre (Ersen, 2017)

täispööreTõlkinud Ann Kuslap
343 lk.

Vahelduseks üks mõnus ja põnev lugu, mis edenes ladusalt. Sündmused seal raamatus just mõnusad ei olnud. Eriti need, mis juhtusid minevikus.

Lugu algab sellega, et Casey vabastatakse vaimuhaiglast, kus ta on veetnud 10 aastat. Ta oli kõigest 18, kui ta sinna pandi. Casey ei tea, miks ta sinna pandi, samuti ei tea ta midagi oma eelnevast elust. Ta lihtsalt ei mäleta oma eelnevast elust midagi.

Dr Blake Hunter leiab Casey mööda tänavaid hulkumas. Tal on käes ainult paberilipik aadressiga, kuhu ta minema peaks. Casey on natuke segaduses, sest talle ei meenu midagi. Hunter viib ta luksuslikku häärberisse, kus Casey ema koos oma uue abikaasaga elab.

Kõik võiks olla ilus ja tore, aga Caseyle ei anna rahu, millised sündmused eelnesid tema mälukaotusele. Ta arvab, et see pidi olema midagi kohutavat, sest tundub, et paljud inimesed ei salli teda. Ja keegi ei taha tema minevikust rääkida. Isegi ema põikleb vastuste andmisest kõrvale.

Lõpuks muidugi selgub tõde ja ka valusad minevikusündmused, sest Caseyle hakkab tasapisi meenuma erinevaid pildikesi. Üheskoos Blake’iga suudavad nad sasipuntra lahti harutada. Samal ajal püüab keegi neid selles agaralt takistada.

Algus oli äärmiselt põnev, ei suutnud raamatut käest panna. Lõpp oli minu meelest natuke kahvatum, aga siiski päris hea. Headus pääses võidule ja kuri sai oma palga. Mõne koha pealt tundus asi natuke ülepakutud, aga see siiski ei häirinud. Soovitan lugeda, kes soovivad argiõhtutesse natuke põnevust ning raamatust ei puudu ka killuke armastust.