Louise Allen. Leedi, kes vajas pärijat (Ersen, 2019)

leedi-kes-vajas-pärijatTõlkinud Anne Kull
296 lk.

Selline raamat on ideaalseks lugemisvaraks puhkusel. Kerge ja kiire, eriti mõtlema ei pea, aga siiski kaasahaarav. Olen selle sarja raamatuid varemgi lugenud ning tõdenud, et osad on üsna kehvad, aga käesolev oli meeldiv üllatus.

On aasta 1815. Gabrielle Frost elab Portugalis oma viinamarjaistanduses, mida ta ise juhatab. Tol ajal on see ennekuulmatu, et üks naine ajab äri. Sellepärast saadab tema tädi Inglismaalt Leybourne’i krahvi Nathaniel Graystone’i tooma Gabrielle’i Londonisse seltskonda, et ta leiaks sobiva abikaasa. Gabrielle’il ei ole mingit soovi abielluda, et ta ise ja kogu tema vara läheks mehe käsutusse.

See oli tõesti mõnus ajaviitelugemine, mis lihtsalt haaras kaasa. Elasin naisele kaasa tema eesmärkide täitmisel ja lootsin, et ta saavutab selle, mida soovib. Lõpp oli muidugi klassikaline ja natuke liiga roosamanna, aga mis seal ikka. Mulle meeldis, et kangelanna ei olnud mingi värisev kaitsetu naisolevus ja mees ei olnud liiga macholik. Kergeks ajaviitelugemiseks sobib ideaalselt.

Advertisements

Brenda Novak. Enne kui me võõraks jäime (Ersen, 2019)

enne-kui-me-võõraks-jäimeTõlkinud Eva Nooni
344 lk

Tundub, et ma olen puhkuse ajaks õiged raamatud valinud. Ka see oli ideaalne puhkuse lugemine. Õnneks ma ei pea tundma süümepiinu, et puhkuse ajal muudkui loen. Ilm on selline, et suurt midagi õues teha ei saagi.

Sloane on otsustanud peale kümne aastast eemalolekut naasta oma kodulinna Millcreek’i. Kümme aastat tagasi katkestas ta suhted kõigiga, kaasa arvatud oma parima sõbranna ja kallimaga. Nüüd on ta tagasi, et uurida, mis juhtus 23 aastat tagasi, kui tema ema kadus. Sloane kahtlustab, et isa tegi emale midagi, aga isa on korrutanud kõik see aeg, et ema läks lihtsalt minema ja jättis kogu oma perekonna maha. Paraku usub seda ka enamus linnaelanikke.

Sloane’i isa on nüüd linnapea ja ta ei vaata hea pilguga, kui tütar tuleb tagasi, et seda vana asja torkida. Sloane’il ei ole lihtne seda asja uurida, aga ta loodab siiski ema kadumises selgust saada, et teha sellega rahu. Ta ei saa kellegi peale loota peale iseenda. Üllatuseks tuleb talle appi endine kallim, keda Sloane ei ole suutnud unustada.

Selle autori raamatud ei ole mind kunagi alt vedanud. Ta on üks nendest, kelle raamatuid ma võtan lugemiseks ilma sisututvustust lugemata. Siin raamatus on nii põnevust, saladusi kui armastust. Raamatus on küll natuke klišeesid, just armastuse osas, aga see ei häiri. Lugemine oli põnev, kuigi nii mõnigi asi oli aimatav. Soovitan nendele, kes otsivad ajaviiteks mõnusat lugemist.

Tessa Dare. Hertsoginna lugu (Ersen, 2019)

66240585_362180414416423_238612650500554752_nTõlkinud Ülle Jälle
304 lk

See oli ideaalne raamat puhkuseks. Nii mõnus raamat. Ma loodan, et järgmised osad ka üsna pea eesti keelde tõlgitakse.

Ashbury hertsog on üksildane mees. Ta on naasnud sõjast kohutavate armidega. Ta ei käi kodust väljas, välja arvatud öösiti. Tegeleb oma maavaldustega. Nüüd on tal tekkinud uus mure – tal on vaja pärijat, aga pärija saamine eeldab abikaasat. Milline naine oleks valmis abielluma temasuguse armilise koletisega?

Ühel päeval ilmub mehe  raamatukogutuppa pulmakleidis naine, Emma. Emma tuli nõudma pulmakleidi eest raha, mida mehe endine kihlatu keeldub maksmast. Kui Ash näeb Emmat, siis ta otsustab, et see naine sobib tema abikaasaks. Nii nad sõlmivad kokkuleppe ja teatud reeglid, mis nende abielus peavad olema.

Väga mõnusalt kirjutatud raamat, mis haarab endasse. See on küll traditsiooniline ajalooline armastusromaan, aga vürtsitatud omapärase huumoriga, mis teebki selle lugemise nii nauditavaks. Soovitan lugeda, kellele meeldivad kvaliteetsed armastusromaanid ning kes ei pelga julgeid seksistseene.

Linda Howard. Mackenzie missioon (Ersen, 2019)

mackenzie-missioonTõlkinud Reelika Haapanen
232 lk.

Raamatu esimene osa mulle meeldis, sestap otsustasin kohe ka teise osa läbi lugeda. See ei olnud just kõige parem mõte, kuigi ka see raamat oli hea. Häirima jäi see, et nad olid nagu üks-ühele samad. Naistegelane samamoodi süütu meestega suhtlemisel, aga südikas ja võimeline ennast kaitsma ning mees ülivõrdeis mehelik ja kaitsev jne. Nagu nad naistekates ikka on.

Teises osas on peategelaseks Wolfi poeg Joe Mackenzie. Aeg on omajagu edasi liikunud. Joe on tegev õhujõududes. Nimelt on ta salapärase Night Wing’i, ülisalajase relvasüsteemiga katselennuki projektijuht. Keegi siseringist hakkab seda projekti saboteerima, et see rahastust ei leiaks. Kahtlus langeb Caroline Evans’ile, kes on alles äsja projektiga liitunud. Joe on nüüd kahevahel, kas valida ustavus riigile või uskuda Caroline’i, kes ei ole teda sugugi ükskõikseks jätnud.

Kahju, et ma need kaks järjest lugesin. Soovitan teistel natuke pikem vahe sisse jätta, sest need on muidu ühesugused, kui tegelased ja tegevuspaik välja arvata.

Sarja esimene osa: “Mackenzie mägi” (Ersen, 2019)

Linda Howard. Mackenzie mägi (Ersen, 2019)

mackenzie-mägiTõlkinud Reelika Haapanen
264 lk.

Ees oli ootamas vaba nädalavahetus maal, nii et tahtsin lugeda midagi kergemat, kus ei peaks väga keskenduma. See raamat oli selleks ideaalne. Ma küll alguses kahtlesin, kas seda lugeda või mitte, sest autori eelnev raamat “Sarah laps” ei meeldinud mulle.

“Mackenzie mägi” mulle meeldis, aga kohati ei olnud see tõsiseltvõetav, vaid ajas muigama.

Mary Potter kolib Wyomingi, et hakata väikeses koolis õpetajaks. Talle teeb muret, et klassi parim õpilane Joe Mackenzie on koolist välja langenud ning ta sõidab õpilasele külla, et temaga rääkida. Seal kohtub ta Joe isa Wolf Mackenzie’ga. Wolf ei jäta naist külmaks ning Mary avaldab Wolf’ile muljet. Selline tüüpiline armulugu.

Mulle üldiselt meeldis. Siin oli armastust ja põnevust, kuigi lõpp oli ette teada. Sellest hoolimata haaras kaasa. Lõpp vajus minu jaoks ära, autor keskendus liigselt seksile ja seksistseenide kirjeldamisele. Soovitan nendele, kes naudivad ehtsaid naistekaid. Ilmselt ei sobi raamat feministidele, sest raamatus kohtab ikka tõelist macholikkust. Mind seekord see ei häirinud, vaid pani lihtsalt muigama. Ilmselt oli meeleseisund parem taolise raamatu lugemiseks, kui tema eelmise raamatu ajal. Kerge ja kiire lugemine, paari või lausa ühe päeva lugemine.

Natuke tahaksin nuriseda raamatu kaanepildi üle. Kui mees on pooleldi indiaanlane ja indiaanlase välimusega, siis miks ei võiks kaanepilt seda kajastada.

Amanda McCabe. Müürilille saladused (Ersen, 2019)

müürilille-saladusedTõlkinud Iiri Sirk
280 lk

Mul lugemine ei taha praegu eriti edeneda. Lootsin, et see raamat haarab mind endaga kaasa ning saan selle kiiresti läbi. Kahjuks jäi ka see raamat venima ja tegelikult oli see üsna igav. Ma oleks võinud selle ka pooleli jätta, aga inertsist olin juba pool raamatut läbi lugenud ja lootsin, et ehk läheb lõpu poole huvitavamaks. Ei läinud. Soovitada seda raamatut ei julge.

Diana Martin on noor naine, kes läheb Pariisi kajastama maailmanäitust. Tema vanemad pole sellest just vaimustuses, sest loodavad, et tütar leiab endale hea mehe ning loob perekonna. Nad siiski lubavad tal minna, sest loodavad, et Pariisist leiab hea kosilase. Dianal ei ole mõtteski veel perekonda looma hakata. Tema tahab oma vabadust ja tööd teha jne.

William Blakely on Diana sõbranna nõbu, kes töötab välisministeeriumis. Ka tema läheb Pariisi maailmanäitusele, Wales’i printsi kaaskonnas. Mees otsustab Dianat kaitsta tema ohtlikus töös. Kuigi minu jaoks jäi mõistetamatuks, mida on ohtlikku moeajakirjaniku töös.

Selline kerge ja üsna sisutühi lihtne raamatuke armastusest. Mulle praegu ei läinud üldse peale see õhkamine ja naiivsus. Tundus, et see raamat on kirjutatud lihtsalt kirjutamise pärast, tühja sellest sisust.

Julie Garwood. Tšempion (Ersen, 2019)

tšempionTõlkinud Ruth Vestel
319 lk.

Mulle meeldib aeg-ajalt lugeda selliseid kergeid Erseni naistekaid. Selleks sobis see raamat hästi, kuigi midagi erilist ta pole. Mitmeski kohas ajas muigama, sest no kohati liiga nunnu ja ülivõrdeis oli asi.

Peyton Lockharti onu teeb talle ja ta õdedele ettepaneku juhatada ookeani ääres asuvat Bishop Cove’i aasta aega. Kui nad suudavad seda aasta aega käigus ja kasumis hoida, siis nad saavad selle endale.

Peytonil pole selle vastu midagi, sest ta on just äsja kaotanud töö toidukriitikuna. Seal tal tekkisid ülemusega teatud teemadel lahkhelid nii, et naine lahkus ummisjalu. Tulemuseks oli see, et ta endine ülemus püüab teda nüüd tappa.

Abi pakub talle Finn MacBain, kes on kunagine ujumise meister ja töötab nüüd FBI-s. Samuti päästis ta lapsepõlves Peytoni elu.

Nagu ikka on sellistes raamatutes pahalane, kes püüab peategelase elu põrguks muuta. Antud juhul siis tappa. Midagi erilist selles raamatus tõesti polnud, aga nii jama ka polnud, et käest oleksin pannud. Siin olid kõik natuke üle võlli seksikad või nunnud. Ja muidugi tärkas armastus kohe esimesest pilgust mitmete paaride vahel.

Mind häiris alguses natuke tõlge. Kasutatud keel tundus natuke nagu arhailine, mitte tänapäevane. Õnneks see läks raamatu edenedes paremaks. Kes soovib kiiret ja kerget lugemist, siis selleks sobib raamat küll.