Pamela Maran. Eesti vanaemade lood ja salatarkused (Kuldnööbike, 2018)

eesti-vanaemade-lood-ja-salatarkused480 lk.

See raamat oli kohati üsna raske lugemine. Nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt. Raamat on suure formaadiga ja päris raske. Emotsionaalselt sellepärast, et raamatus olevate vanaemade läbielamised sõja ajal olid nii rasked.

Siin raamatus on kirjas saja vanaema lood enda lapsepõlvest ja elust. Lisaks veel palju retsepte ning muid tarkuseid. Mina sain siit küll endale mõne tarkusetera juurde, et tulevikus kasutada. Muidugi on raamatus ka palju pilte. Vanaemadest kirjutatakse maakondade kaupa.

Minul oli seda huvitav lugeda. Kõik need sõjamälestused oli karm lugemine, aga samas see annab nii palju teadmisi, mismoodi tollel ajal tegelikult oli. Ja pealegi ei ole kõigil ühesugused kogemused. Mis mind hämmastama pani, oli see, et hoolimata oma koledast ja raskest lapsepõlvest, olid need naised siiamaani nii optimistlikud ja rõõmsameelsed ning nad ei pea viha selle eest, mis oli. Müts maha nende ees.

Soovitan lugeda. Kasulik on tunda enda ajalugu ning siit saab tarvilikke nippe näiteks kokkamiseks, taimede kasvatamiseks ja rahvameditsiini kohta, aga ka näiteks, kuidas teha üks korralik näokoorija. Lisaks veel muid nippe ja rahvatarkuseid.

Advertisements

Gunnar Press. Ninamees Raio Piiroja. Õhuvõitleja (Menu Kirjastus, 2016)

ninamees-raio-piiroja-ohuvoitleja Raamatu lõpetasin juba pühapäeval, aga tutvustamiseni jõudsin alles nüüd. Ma ilmselt ei oleks seda raamatut lugenud, kui ma poleks seda võitnud. Aitäh, Apollo.

Mulle üldiselt meeldib jalgpall. EM-i ja MM-i mänge katsun vaadata nii palju kui võimalik. Samas ma ei vaata eriti Eesti mänge, sest ma kardan, et nad kaotavad ja ma ei taha seda näha. Aga Eesti koondise mängijaid siiski enam-vähem tean. Nii et Raio Piiroja nimi on mulle väga tuttav.

Raamat alustab Raio lapsepõlvest ja sellest, kuidas ta jalgpalli juurde jõudis, tema koondisekarjääri algusest ja loomulikult hiilgeaegadest. Samuti on juttu tema klubikarjäärist ja tema suurimast hobist kalapüügist. Raamatu lõpus on natuke juttu ka isiklikust elust. Nagu elulooraamatule kohane on teoses palju pilte ning tema sõprade, tuttavate, meeskonnakaaslaste meenutusi.

Selline mõnus ja tore lugemine oli, mis venis küll pikemaks, sest teised raamatud tulid vahele. Raamatust selgub, et Piiroja on võitluslik ja annab platsil ja mujalgi endast kõik. Ta jätkab peale koondisekarjääri hobi korras sporti (maratonid, rattasõit, suusatamine jne). Huvitav lugemine. Soovitan lugeda, eriti jalgpallihuvilistel.