Barbi Pilvre. Minu Vormsi (Petrone Print, 2020)

248 lk Vormsi tundub minu jaoks nii eksootiline koht ja ilmselt ta seda ka on. Suhteliselt eraldatud paigas omaette asuv saareke. Autor ostis Vormsile 1999. aastal suvekodu. Enamasti ta veedabki oma suved seal, aga mõnikord on ta ka talved seal veetnud. Raamatust selgub, et Vormsi ongi enamasti suvitussaar, sest talvel jääb püsielanikke saarele vähe. Raamatust... Continue Reading →

Joe Cawley. Tenerife pihtimused (Petrone Print, 2016)

Tõlkinud Tanel Veske 343 lk Minu ootused ja see raamat antud ajahetkel ei klappinud üldse. Mulle tavaliselt meeldib reisiraamatuid lugeda, aga praegu kuidagi see ei edenenud. Joe ja Joy töötavad Inglismaal kalaturul, kui neile ühel hetkel tuleb pähe kolida Tenerifele ning hakata seal baari pidama. Mõeldud-tehtud, mis siis, et neil üldse baaripidamise kogemust ei ole.... Continue Reading →

Lauri Räpp. Minu Tartu (Petrone Print, 2019)

255 lk Ma olen samalt autorilt enne lugenud raamatut "Maailma lõpus on kohvik" ja see mulle väga meeldis oma poeetilise keele ja jutustamisviisi poolest ja pettumust ei valmistanud ka "Minu Tartu". Jutustamislaad on sama mõnusalt voolav ja kaasahaarav. Autor räägib siin raamatus enda lapsepõlvemälestuste Tartust. See on nii hästi kirjutatud, et haarab kaasa ja sellega... Continue Reading →

Olavi Antons. Minu Tenerife (Petrone Print, 2019)

327 lk. Selle raamatu juures köitis mind alguses kaanepilt, kassiarmastaja nagu ma olen. Ja kollakat-oranžikat-punakat tooni kassid on mulle juba väikesest peale sümpatiseerinud. Õnneks raamat ise ka pettumust ei valmistanud. Autor räägib mõnusa huumoriga, miks ta üldse Tenerifele läks, kuidas ta seal hakkama saab ja mis elu ta seal elab. Põhiliselt on juttu muidugi oma... Continue Reading →

Marion Jõepera. Minu Šotimaa (Petrone Print, 2019)

200 lk. Ma ootasin sellest raamatust nii palju. Nii kui nägin, et see on ilmumas, rõõmustasin, et oh jess, raamat ühest huvitavast kohast. Võib-olla ma ootasin natuke liiga palju. Üldkokkuvõttes raamat mulle meeldis, aga midagi jäi siiski puudu. Mulle meeldib jalutada, mõnikord ka pikemaid teekondi. Siin raamatus autor kirjutabki peamiselt oma matkamistest mööda Šotimaa loodust... Continue Reading →

Kärt Vilt. Minu Itaalia (Petrone Print, 2019)

246 lk. Ma ei ole saanud viimasel ajal eriti mahti Minu-sarja lugeda. Kuidagi nii palju muud kirjandust on lugemisnimekiras eespool. Kui nägin, et on ilmumas uus "Minu Itaalia", siis teadsin, et tahan seda kohe lugeda. Mind huvitab Itaalia, eelkõige nende jalgpall, aga ka ajalugu. Jalgpallist siin raamatus juttu pole, küll aga on juttu erinevatest linnadest... Continue Reading →

Douglas Wells. Jänki seiklused Hiiumaal (Mats, 2003)

Tõlkinud Harda Roosna 208 lk. Tahtsin juba tükk aega tagasi seda raamatut lugeda, aga pidevalt lükkus see edasi. Nüüd siis jõudis selle raamatu aeg kätte. Autor Douglas Wells on ameeriklane, kellel ühel hetkel sai enda ilusast elust villand ning ta otsustab liituda Rahukorpusega. Rahukorpuse raames saadetakse ta vastselt taasiseseisvunud Eestisse, täpsemalt siis Hiiumaale. Ülesandeks saab... Continue Reading →

Triinu Viilukas. Minu Viin (Petrone Print, 2018)

264 lk. Ma ei ole viimasel ajal eriti jõudnud uuemaid Minu-sarja raamatuid lugeda. Üritan nüüd tasapisi jälle ree peale saada. Minu-sarjas on kohati raamatute tase nii ja naa. "Minu Viin" ei valmistanud õnneks pettumust. Raamat on huvitav ja kuidagi voolavalt kirjutatud. Pole ka ime, sest autor tegeleb ise muusika ja laulmisega. Autor kolib Viini armastuse... Continue Reading →

Berit Renser. Minu Indoneesia (Petrone Print, 2017)

240 lk. Ma ei ole juba tükk aega Minu-sarjast midagi lugenud. Oligi viimane aeg võtta käsile üks teos sellest sarjast. Indoneesia on erinevatest saartest koosnev riik, mis on nii mitmekesine, et seda on raske ühte väikesesse raamatukesse mahutada. Mulle tundub, et autoril on õnnestunud meile seda värvikirevust edasi anda. Ta kirjutab Jaavast, Kalimantanist, Balist, Sumatrast... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑