Robert Bryndza. Külm veri (Pegasus, 2019)

külm-veriTõlkinud Raili Puskar
365 lk.

See on nüüd üks raamatutest, mida ma eesti keelde oodanud olen. Mul on hea meel, et õnnestus nüüd see läbi lugeda. Bryndza on endiselt hea. Püüdsin alustada “Veriapelsini” lugemist, aga see kuidagi ei edenenud. Tuju ei olnud kiita ning alustasin Bryndza raamatuga. Alguses tundus, et ma ei suuda raamatusse sisse elada, aga siis olin jälle sellesse nii märkamatult sisse mässitud, et kui ma seda lugeda ei saanud, siis muudkui mõtlesin sellele.

“Külm veri” on juba viies raamat Erika Fosteri krimilugude sarjast. seekordses osas tuleb Erikal ning tema meeskonnal tegemist teha järjekordse sarimõrvariga. Ühel päeval leitakse Thames’i jõest kohver, milles on tükeldatud surnukeha. Mõne aja pärast leitakse teine taoline kohver koos surnukehaga. Erika otsib juhtumis läbimurret, kui talle endale järsku kallale tungitakse. Lisaks röövitakse veel ringkonnaülema Marshi kaksikud.

Mulle Bryndza stiil meeldib. Ta on küll minu jaoks kohati liiga verine, aga ta kirjutab nii põnevalt, et enne ei saa pidama, kui raamat läbi on. Süüdlane või süüdlased selguvad siin õige pea, aga see ei takista lugemist. Huvitav on jälgida, kui palju nad politseist ees on ning mis hetkest olukord muutuma hakkab.

Lisaks meeldib mulle Erika kui peategelane. Ta on väga hea uurija, aga samas suhtlejana saamatu. Tema eraelu on ka paras segadus. Siin pole seda küll nii palju sisse toodud, aga natuke ikka. Mulle meeldib, et tema tausta on raamatus piisavalt, mitte pole keskendutud ainult juhtumi lahendamisele. Soovitan krimide ja põnevike austajatele.

Sarjas on ilmunud ka kuues osa. Loodan, et seegi peatselt eesti keelde tõlgitakse. Vaadates tõlkimise tempot, siis võiks eeldada, et kuues osa ilmub veel selle aasta jooksul.

Sarja eelnevad osad:

Tüdruk jääs” (2017)
Varitseja öös” (2017)
Mustjas vesi” (2018)
Viimne hingetõmme” (2018)

Advertisements

Robert Bryndza. Viimne hingetõmme (Pegasus, 2018)

viimne-hingetõmmeTõlkinud Raili Puskar
367 lk.

Tegemist on Erika Fosteri sarja neljanda osaga. Nagu sarja eelnevad osad, nii oli ka see ülimalt põnev. Mõrvari nime saab juba üsna varakult teada, aga see ei võta raamatult põnevust vähemaks. Lugesin selle ühe jutiga läbi, nii et lõpetasin poole öö ajal.

Erika Fosteril on kõrini laua taga istumisest ning ta tahab mõrvarühma tagasi pääseda. See võimalus tal ka avaneb, kui prügikonteinerist leitakse läbipekstud ja piinatud naise surnukeha. Erika sekkub omavoliliselt juurdlusesse ning avastab, et poole aasta eest leiti samasuguste vigastustega noore naise surnukeha.

Raamatust ei saa eriti palju kirjutada, muidu pole enam põnev. Nagu juba kirjutasin, siis tegemist on põneva raamatuga, mida ei saa käest panna. Autor on mõrvariks valinud ikka väga erilise kuju. Mind hämmastab, kuidas ta ikka niimoodi suutis tegutseda.

Nüüd jääb üle oodata järgmist osa. Loodan, et see tõlgitakse ka õige pea. Mulle meeldib ka selle sarja kujundus.

Eelnevad osad:
Tüdruk jääs (2017)
Varitseja öös (2017)
Mustjas vesi (2018)

Robert Bryndza. Mustjas vesi (Pegasus, 2018)

mustjas-vesiTõlkinud Raili Puskar
368 lk.

“Mustjas vesi” on kolmas raamat Erika Fosteri sarjas. Eelmised kaks osa meeldisid mulle väga ning olid kaasahaaravad. Erinev ei olnud ka kolmas osa. Varuge nende lugemiseks aega, sest neid on tõesti ülimalt raske käest panna.

Seekordses osas on Erika viidud üle Bromley jaoskonda, kus ta töötab narkokurjategijate vahele võtmisega. Politseile on antud vihje, et ühes vanas karjääris on suur kogus uimasteid. Karjääri põhjast leitaksegi narkootikumid, aga samuti leiavad nad mingi kile sisse mässitud paki. Pakki lahti harutades leiavad nad sellest väikese lapse skeleti.

Tehakse kindlaks, et tegemist on Jessica Collinsiga, kes kadus jäljetult 26 aastat tagasi. Erika hakkab seda juhtumit uurima, kuid kadumisest on nii palju aega möödas ning tundub, et kõik niidiotsad lõppevad tupikuga.

Robert Bryndza oskab ikka nii põnevalt kirjutada. Mis siis, et osad asjad on etteaimatavad ning autor annab korralikult ka vihjeid. Seekord oli pööre nii üllatav, et ma ise selle peale poleks tulnudki. Soovitan lugeda kõigil, kes armastavad krimikirjandust ning põnevust. Samuti loodan, et Pegasus tõlgib peagi ära ka järgmised osad.

See sari on minu viimase aja üks põnevamaid lugemisealmusi.

Eelnevad osad:
Tüdruk jääs
Varitseja öös

Robert Bryndza. Varitseja öös (Pegasus, 2017)

varitseja-öösTõlkinud Raili Puskar
383 lk

Hiljuti lugesin sama sarja esimest osa “Tüdruk jääs” ja see oli väga hea. Teine osa ei jää headuselt milleski esimesele osale alla. Mõtlesin, et võtan õhtul ajaviiteks lugemiseks enne magama minekut, aga ma suht ei saanudki seda enne lõppu käest. Ikka väga põnev raamat.

Seekordses osas tuleb Erikal jälle teha tegemist sarimõrvariga. Ohvrid on omaenda voodis lämmatatud. Nende käed on kinni seotud ja silmad pea ümber kinni tõmmatud kilekoti all punnis. Kõik ohvrid on üksi elavad mehed.

Erika ja tema meeskond teevad kõik, et mõrvarit tabada, kuid jälle loobitakse talle kaikaid kodarasse ning lõpuks kõrvaldatakse ta töölt.

Mind natuke häiris, et Erikat seekord jälle niimoodi kotiti. Juhtumi lahendamise au anti ka teisele inimesele. No ma ei saa aru, miks temaga seekord jälle niimoodi tehti. See mulle antud raamatu puhul ei meeldinud.

Muidu oli vast isegi kaasahaaravam, kui esimene osa. Raamatust saab küll üsna ruttu teada, kes mõrvar on, aga see ei vähenda põnevust sugugi. Soovitan lugemise jaoks aega varuda, sest seda on tõesti raske käest panna.

Õnneks on eesti keeles juba ilmunud ka kolmas osa, mis mind riiulil ootab ja mille varsti kätte võtan. Loodan, et Pegasus tõlgib ka ülejäänud sarja osad ära.

Mõnusaid lugemiselamusi! 🙂

Robert Bryndza. Tüdruk jääs (Pegasus, 2017)

tüdruk-jääsTõlkinud Raili Puskar
384 lk.

Võtsin üle tüki aja jälle ühe krimiraamatu kätte ning ei kahetse seda. Kavatsen varsti ka ülejäänud kaks osa, mis eesti keeles ilmunud on, läbi lugeda. Loodan, et ka ülejäänud selle sarja raamatud tõlgitakse. Praeguseks on neid ilmunud viis, aga Goodreadsi andmetel on varsti ilmumas ka kuues.

Töötu noormees leiab Londoni ühest pargist jää alt noore naise laiba ning juhtumit kutsutakse uurima peainspektor Erika Foster. Tegemist on keerulise juhtumiga, sest praktiliselt mingeid niidiotsi pole või need viivad tupikusse. Juurdlust segab tugevalt surnud naise isa, kes on rikas ning mõjuvõimas inimene. Erika avastab lõpuks, et sarnaselt on tapetud veel mõned noored naised. Need naised olid prostituudid ning rikkast ja privilegeeritud perest pärit Andrea ei sobiks nagu mustrisse.

Nii põnev raamat ja mulle meeldis. Ma aimasin küll juba üsna alguses ära, kes mõrvar tõenäoliselt on, aga ikkagi oli nii huvitav lugeda. Haaras täiesti kaasa ning oli päeval raske tööle keskenduda. Mõtted läksid kogu aeg raamatu tegevuse juurde. Kasutatud on küll palju tavalisi selle zanri võtteid nagu see, et telefon saab alati siis tühjaks, kui tegelane on hädas ning loomulikult läheb Erika sündmuspaika üksi uurima, kus ta hädaohtu satub. Aga need ei häirinud.

Lisaks meeldis mulle Erika tegelaskuju. Ta oli küll natuke sassis omadega, aga mõõdukalt ja see mõjus tema olukorra puhul loomulikuna. Veel meeldis mulle, et mõrvarit kutsuti lihtsalt kujuks. Sobis väga hästi.

Soovitan lugeda krimisõpradel, kes armastavad põnevust.