Tara Westover. Haritud (Sinisukk, 2020)

Tõlkinud Karin Suursalu 423 lk See oli emotsionaalne raamat. Ma aimasin, et see võib olla hea lugemine ja nüüd veendusin, et oligi. Tara sündis ja kasvas üles Idahos mormoonide perekonnas. Tema isa on tõsiusklik mormoon ja lisaks sellele ka maailmalõpukuulutaja. Minu arvates tegi selline kombinatsioon temast rumala ja ohtliku inimese. Ta ei salli meditsiini ja... Continue Reading →

Elke Linda Buchholz, Beate Zimmermann. Pablo Picasso elu ja looming (Koolibri, 2006)

Tõlkinud Olavi Teppan 96 lk See raamat oli mul juba ammu lugemisnimekirjas. Nüüd andis ajaloo väljakutse tõuke selle lugemiseks. See on õhuke raamat, kuid kõik põhiline on siin välja toodud. Siin kirjutatakse Picasso kunstnikutee algusest ja siis tuuakse edaspidi välja kõik tema erinevad loomeperioodid. Ma pean tunnistama, et teadsin teda põhiliselt seoses kubismiga. Ei olnud... Continue Reading →

John Guy. Mu süda on minuga: šotlaste kuninganna Mary Stuarti elu (Varrak, 2019)

Tõlkinud Tõnis Värnik 582 lk. Jällegi üks mu isiklikest raamatutest. Saadud tänu sellele, et võitsin Varrakult 100 raamatut omal vabal valikul. Valisin ka selle, sest ajalugu huvitab mind. Ma natuke pelgasin seda raamatut, sest see on nii mahukas. Tegelikult oli huvitav lugemine, kuigi edenes päris aeglaselt. Mary Stuart sündis 8. detsembril 1542. aastal ja oli... Continue Reading →

Joonas Sildre. Kahe heli vahel (Arvo Pärdi Keskus, 2018)

224 lk. Kõik algas sellest, et 31. mail külastasime töökaaslastega Arvo Pärdi Keskust. See koht tekitas kuidagi nii rahuliku tunde. Ilus ja uus maja Laulasmaa mändide all. Vaatasime väikest filmi Pärdist ja külastasime raamatukogu. Meile näidati parajasti just Pärdi noodipäevikuid, kui ta ise järsku ühest uksest välja astus. Raamatut tahtsin lugeda tegelikult juba siis, kui... Continue Reading →

Deirdre Bair. Al Capone (Helios, 2017)

Tõlkinud Eve Rütel 478 lk. See on legendaarse gängsteri Al Capone'i esimene täielik elulooraamat, mis on valminud koostöös tema perekonnaga. Ma eeldasin põnevat lugemist, aga minu jaoks oli tegemist kuiva ja igava raamatuga, mille lugemine mul üldse ei edenenud. Ilmselt oleksin selle raamatu pooleli jätnud, kui poleks lugemise väljakutset. Otseselt ei kahetse, et raamatu siiski... Continue Reading →

Sven Kullerkupp. Piano pianissimo (Petrone Print, 2017)

109 lk. Järjekordne Petrone Prindi kirjastuse raamat. Kui eelmine oli minu meelest nii ja naa lugemine, siis seekordne mulle sümpatiseeris. Kohe väga. Autoril on omapärane ja mõnus kirjutamisstiil. Enamjaolt muhe ja sõbramehelik, aga mõnikord ka tõsine. Sven Kullerkupp on eesti muusik - klassikaline ja džässpianist, soolo-, stuudio- ja ansamblimuusik, fonogrammitootja, helilooja, arranžeerija, pedagoog ja mida... Continue Reading →

Blog at WordPress.com.

Up ↑