Cath Crowley. Sõnad sügavas sinises (Rahva Raamat, 2019)

Tõlkinud Bibi Raid 319 lk. Kuidagi sattusid mulle järjest lugemisse kaks sarnast raamatut. Ka siin on tegemist leinaga. See ei olnud küll nii emotsionaalne raamat kui "Lumeõde" ja siinses raamatus on ka tegelased natuke vanemad. Rachel kolib tagasi linna, kust ta perega mõned aastad tagasi lahkus. Kolm aastat tagasi lahkudes jättis ta oma parimale sõbrale... Continue Reading →

Kelly Rimmer. Enne kui sul minna lasen (Ersen, 2018)

Tõlkinud Leelo Kaskmann 336 lk. Lootsin vahelduseks lugeda kerget naistekat, aga läksin raamatu valikuga natuke alt. Raamat on küll naistele, aga ei olnud minu jaoks kerge ajaviitekirjandus. Autor kirjutab tõsistel teemadel. Lexie elab rahulikku elu koos oma kihlatu Sam'iga. Nad mõlemad on arstid. Ühel öösel saab Lexie aga telefonikõne oma õelt Annie'lt. Annie on hädas.... Continue Reading →

Liane Moriarty. Suured väikesed valed (Hea Lugu, 2018)

Tõlkinud Hels Hinrikson 496 lk. Vahelduseks graafilistele romaanidele nüüd üks tõsisem romaan ka. Ma aasta alguses vaatasin selle raamatu põhjal valminud seriaali ja nüüd jõudsin ka raamatu lugemiseni. Mulle seriaal meeldis ning õnneks ei valmistanud ka raamat pettumust. Romaani lõpplahendus oli minu meelest parem kui seriaali oma. Tegelasteks on kolm pereema, kelle lapsed lähevad koos... Continue Reading →

Kelly Rimmer. Kui ma su kaotasin (Ersen, 2017)

Tõlkinud Anu Rooseniit 328 lk. Ma pole siia juba vist nädal aega midagi postitanud. Seda põhjusel, et lugemine ei edene hetkel praktiliselt üldse. Tunnen, et olen väsinud ja kuidagi ei jaksa. See ilmselt natuke mõjutab ka mu arvamust antud raamatust, kuna sellega läks ikka liiga palju aega. 328 lehekülje lugemiseks nädal, on ikka liiga aeglane... Continue Reading →

Kelly Rimmer. Ema pihtimus (Ersen, 2017)

Tõlkinud Tiina Kanarbik 320 lk. Olen lugenud samalt autorilt veel ühte raamatut - "Salajane tütar". Kuna eelmine meeldis, siis võtsin ka romaani "Ema pihtimus" käsile. Seda lugedes tekkis mul terve rodu erinevaid tundeid. Peamiselt viha, aga ka kurbus ja lõpuks oli hea meel, et Olivia sellest olukorrast välja pääses. Sündmuseid antakse edasi kahe tegelase vaatevinklist.... Continue Reading →

Hannah Kent. Matmisriitused (Päikese Kirjastus, 2018)

Tõlkinud Bibi Raid 336 lk. Minu lugemisaasta on alanud süngete nootidega. Eelmine raamat ei olnud ka just helgete killast, aga "Matmisriitused" on klass omaette. Juba pealkiri reedab, et midagi kerget sealt tulemas ei ole. Sellest hoolimata mulle raamat tohutult meeldis. Lihtsalt võimas. 1829. aastal mõistetakse Põhja-Islandil Agnes Magnúsdóttir kaasosalisena süüdi kahe mehe tapmises. Karistuseks surmanuhtlus.... Continue Reading →

Tiit Pruuli. Minu maailm (Petrone Print, 2017)

285 lk. Selle raamatu lugemine võttis mul omajagu aega, aga mitte sellepärast, et ta oleks halb olnud, vaid tegemist on isikliku raamatuga. Nagu teada, siis raamatukogu raamatutel on tähtaeg taga, aga isiklikega saab vabamalt võtta. Viimasel ajal olen hakanud endale rohkem raamatuid ostma. "Minu maailm" on ostetud kinkekaardi eest, mille võitsin Rahva Raamatu suvise mänguga... Continue Reading →

Richard Flanagan. Kitsas tee sisemaale (Varrak, 2016)

Tõlkinud Kristjan Kannike 374 lk. Minu jaoks oli see kuidagi väga raske lugemine. Mitte, et raamat oleks halb olnud, aga lugemine läks väga vaevaliselt. Ei suutnud seda pikalt järjest lugeda. Ma ei oskagi öelda miks. Võib-olla selle raamatu teema pärast. Kõik need julmused Teises maailmasõjas, mida jaapanlased korraldasid. Mõne koha peal tundus raamat mulle kohati... Continue Reading →

Kelly Rimmer. Salajane tütar (Ersen, 2016)

Tõlkinud Tiina Kanarbik 304 lk. Üks mõnus ajaviiteraamat sai jälle loetud. Kustumatut muljet just ei jätnud, aga häda polnud ka midagi. Sisust siis niipalju, et puudutab lapsendamist. Väga valusad teemad. 38-aastane Sabina saab teada, et ta on rase. Ta on oma mehega väga õnnelik selle uudise üle ja ei jõua ära oodata, millal saab seda... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑