Fern Michaels. Miski ei jää saladuseks (Ersen, 2018)

miski-ei-jää-saladuseksTõlkinud Ann Kitsnik
216 lk

Teine raamat, mille nädalavahetuseks maale kaasa haarasin valmistas mulle väikese üllatuse. Positiivse üllatuse. Arvasin, et tegemist on kerge naistekaga, aga raamat on siiski natuke sügavama sisuga. Naistekas on ta küll, aga käsitleb karmimaid teemasid.

Molly McCann’i elu tundub olevat täiuslik. Tal on rikas mees. Ta ei pea tööl käima ning tal on kaks kasulast ning mehega ühine tütar. Lisaks ka teenijad. Aga keegi nende peentest sõpradest ei tea tegelikult nende abielust midagi.

Molly’l on veel saladusi, millest isegi tema abikaasa midagi ei tea. Ta ei tea, et naine on vahetanud nime, ega ka seda, miks naine ülepeakaela oma kodulinnast põgenes. Lugeja saab seda küll kohe alguses teada, sest sellega raamat algabki. Saladustel on tihti kombeks avalikuks tulla. Nii juhtub ka seekord, kui Molly saab ühel hommikul kõne, kus helistaja ütleb, et teab, kes naine tegelikult on ning mida ta tegi. Sellest kõnest alates võtab Molly elu hoopis teise suuna. Nii palju siiski reedan, et õnneliku suuna.

Mulle meeldis, kuigi raamat käsitleb selliseid karme teemasid nagu koduvägivald ning üldse naistevastane vägivald. Kohati oli küll raamatus natuke ebatäpsusi (võivad olla ka tõlkija poolsed vead) ning mõni asi jäi natuke arusaamatuks, aga tegemist oli siiski nii põneva raamatuga, et mul ei kulunud selle läbilugemiseks isegi mitte tervet päeva. Siia õhukesse raamatusse oli palju asju kokku pandud, aga see moodustas terviku. Millest ma võib-olla natuke puudust tundsin, oli Molly perekondlik taust. Seda siin küll natuke oli, aga mind huvitas, miks tema ema suhtus Molly’sse nii nagu ta suhtus.

Advertisements