Andrus Kivirähk. Kaka ja kevad (Varrak, 2009)

kaka-ja-kevadIllustratsioonid Heiki Ernits
95 lk.

Ma olin natuke hädas, mida valida FB Lugemise väljakutse grupis aprilli teemakuu alla lugemiseks. Tervisest, sünnist, vaimsest või füüsilisest ärkamisest ei olnud nagu üldse tuju praegu lugeda. Jäi üle lugeda ainult kevadest. Seekord läksin lihtsama vastupanu teed ning valisin selleks lasteraamatu . Kahetsema seda ei pidanud. Kivirähk oma tuntud headuses, lisaks veel toredad pildid.

See on üks omapärane raamat omapäraste tegelastega. Paljud neist olid kummalised. Päkapikk, kes kurtis oma raske töö üle; kass, kes tahtis olla jõuluvana; vanaema, kes kasvatas tonte; munevad sokid jne jne. Minu lemmik oli viiner, kellele meeldis lumelauaga mägedest alla sõita. Mägedeks olid tal kartulipudrumäed ja lumelauaks viilukas leiba. Ketšupist sai endale ilusad punased juuksed ka veel. Nii lahe 😀

Raamatu jutud olid humoorikad ja nii teistmoodi. Lugedes muhelesin pidevalt omaette. Mõnus, kiire paari tunni lugemine. Ma arvan, et lastele võiks see raamat väga meeldida, aga soovitan ka täiskasvanutele. Natuke raamist välja mõtlemist tuleb ainult kasuks. Lisaks teeb veel tuju heaks.

Advertisements

Andrus Kivirähk. Rehepapp (Varrak, 2000)

rehepappRehepappi olen ma korra aastaid tagasi juba lugenud. Nüüd lugesin uuesti, et oma lugemise väljakutset lõpetada ja mälu värskendada. Järgmisel aastal tuleb sellest film, mida tahaks ka näha.

See raamat on ikka huumor kuubis. Esiteks juba tegelased: Imbi ja Ärni (kes käivad kott kaasas, et midagi kotti pista, kui miskit ripakil), mõisategelased, sulane Jaan, Rehepapp, mõisateenija Luise oma perenaise tagant varastatud kleitidega, kubjas, aidamees, toapoiss jne. Lisada siia juurde veel see, mis nad teevad, mõtlevad ja räägivad, siis kokku tuleb paras soust. Pole midagi öelda, Kivirähk ikka oskab kirjutada. Kõik on natuke üle võlli keeratud.

Tegevus toimub ühe kuu jooksul ühes eesti külas ja mõisaajal. Tegevus toimub novembris, pimedal, kõledal ja külmal ajal. Tegelased püüavad oma murede ja eluga toime tulla. Varastades mõisast ja teineteise tagant. Kas siis lähevad ise või saadavad enda eest krati. Lisaks liiguvad pimeduses igasugused tondid, libahundid, haigused, kollid ja vanapagan ise. Mõnda vaevab armuvalu. Nii nagu tavaeluski.Palju on kasutatud rahvausundit.

Ühesõnaga väga naljakas raamat, mis on vürtsitatud musta huumoriga. Kellel huumorisoont pole, nendele vast ei sobi, aga teistele soovitan küll.