Colleen Hoover. Kõik su täiuslikkused (Pegasus, 2019)

Kõik su täiuslikkusedTõlkinud Marge Paal
280 lk.

Colleen Hoover on üks mu lemmikautoritest, kelle teosed on mulle siiani väga meeldinud. Kahjuks “Kõik su täiuslikkused” valmistas pisikese pettumuse. Õnneks oli lõpp juba nagu tõeline Hoover, nii et see natukene päästis mu lugemiselamuse.

Quinn ja Graham on abielupaar, kes teineteist sügavalt armastavad. Nad on olnud aastaid abielus ja nüüd ohustab seda abielu üks probleem – neil ei ole õnnestunud last saada. Sellest saab Quinni jaoks kinnisidee.

Raamatu tegevus on antud edasi minevikus ja käesolevas ajas, nii et saab teada nende kohtumise ja armumise loo. Samuti selle, mis hetkest hakkab kõik kiiva kiskuma ning mis võib juhtuda, kui inimesed teineteisega ei räägi.

Mind häiris selle raamatu puhul see, et need tunded siin tunduvad kohati ülepaisutatud ja jääb võlts mulje. Mind häiris Quinni käitumise puhul see, et ta tõrjus oma meest eemale ning siis pahandas Grahami peale, kui too tõmbuski eemale. Nagu alguses ütlesin, siis raamatu lõpp oli parem. Grahamist oli autor küll teinud praktiliselt ideaalmehe. 😀

Natuke ebaloogilisust jäi ka silma. Näiteks istusid nad kahekesi paari miinuskraadiga õues lõkkeaseme juures teki sees, nii et seljas olid ainult pidžaama ja öösärk (aluspesu polnud). Nendel küll oli ka pisike lõke, aga keegi ei istu miinuskraadidega tunde niimoodi õues.

Ja siis üks ebaloogiline lause veel. “Tegin uksed lukust lahti, kuigi need polnud niigi lukustatud.” See oli siis auto kohta. 

Lugeda võib, aga Hooveril on paremaid teoseid.

Matt Fraction. Hawkeye. 2. Little hits (Marvel Comics, 2013)

Hawkeye,2Illustreerinud David Aja, Francesco Francavilla
133 lk

See on teine osa Hawkeye seeriast. See koosneb erinevatest väikestest lugudest, kus Hawkeye võitleb erinevate tegelastega oma lahinguid. Kõige pealt on seal üks suur torm, mis ähvardab linna maatasa teha, seejärel on tal probleemid oma tehnikaga ja ühe jõuguga ja muidugi tekib tal sekeldusi naistega. Loomulikult kuulub selle juurde ka see, et teda tahetakse tappa.

Minu jaoks oli seda osa kuidagi raske lugeda. Ma ei suutnud kuidagi keskenduda ja tundus olevat natuke igavavõitu. Seekordne koomiks tundus kuidagi hüplik olevat. Ilmselt oli asi selles, et siin on erinevad lood ja ma ei suutnud nii kiiresti ühelt teisele üle minna. Igatahes ma ikkagi jätkan Marveli tegelastest lugemist. Loodan, et järgmised meeldivad rohkem.

Madeline Hunter. Kõige ohtlikum hertsog Londonis (Ersen, 2019)

kõige-ohtlikum-hertsog-londonisTõlkinud Krista Liidaru
296 lk

Mulle meeldib vahelduseks naistekaid lugeda. “Kõige ohtlikum hertsog Londonis” algas nii paljutõotavalt. Ühelt poolt iseteadlik ja enesekindel naine, kellele isa oli jätnud varanduse ning kes ei hoolinud abiellumisest, sest tal lihtsalt polnud vaja seda teha. Ta elas oma elu nii nagu tahtis, hoolimata sellest, mida tema võimukas vanaema sellest arvas. Teiselt poolt üks hertsog, kes on vaenlaste perekonnast.

Nende kahe inimese teed ristuvad ning mees otsustab, et sellest naisest peab saama tema abikaasa. Naine ei ole aga huvitatud. Mees aga ei anna alla ja loomulikult lõppeb raamatus kõik armastuse ja abieluga.

Mis mind selle raamatu puhul häiris, olid need seksistseenid. Tavaliselt need mind ei häiri, aga siin tundus see tõlge kuidagi nii kohmakas ja kunstlik. Ja muidugi peale seda polnud naine enam nii iseteadlik ja enesekindel. See ilmselt häiriski kõige rohkem. Muidu polnud raamatul väga viga. Õhtul enne magamajäämist kõlbas lugeda küll. Natuke oli ka põnevust, et mis vanad peresaladused siin mängus on. Soovitama ma seda raamatut ei hakka, on paremaid.

Matt Fraction. Hawkeye. 1, My life as a weapon (Marvel Comics, 2013)

Hawkeye.1Illustreerinud David Aja, Javier Pulido
134 lk.

Tahtsin seda graafilist romaani juba tükk aega tagasi lugeda, aga alles nüüd jõudsin selleni. Hawkeye ehk siis Clint Barton on üks Tasujatest.

Clint on alati tahtnud teisi aidata, aga pahatihti see abistamine toob talle endale pahandusi kaela (vähemalt selles koomiksis). Tal on siin ka abiline, kes teda aitab ja seljatagust kaitseb – Kate Bishop, kes kuulub Noorte Tasujate hulka. Clint’i lemmikrelvaks on vibu ja sama terava silmaga on ka Kate, keda kutsutakse samamoodi Hawkeye’ks.

Oli selline tore ja kiire lugemine / vaatamine. Klassikaline hea ja kurja võitlus, kus päästetakse nii kauneid neide kui koeri. Hea vahepala mu tavalistele romaanidele.

Meredith Duran. See skandaalne suvi (Ersen, 2019)

see-skandaalne-suviTõlkinud Maia Planhof
320 lk

Mu lugemiselamused on viimasel ajal kuidagi tõsised olnud. Tundsin, et aju vajab vahelduseks midagi muud. Natuke kergemat kirjandust. “See skandaalne suvi” vastab täpselt sellele kirjeldusele.

Elizabeth Chudderley on vabameelne lesk, kes elab Victoria-aegsel Inglismaal. Ta on tulnud Londonist maale, et natuke puhata. Kahjuks ta ei saa seda eriti teha, sest tal on rahalised probleemid. Ainus võimalus, kuidas neid probleeme lahendada, oleks abielluda varaka mehega. Michael de Grey ei ole üldse sobiv kandidaat, sest ta on teine poeg ja tal ei ole raha. Pealegi väldib Michael abielu nagu tuld, sest ta arvab, et abielu hävitab armastuse. Ometi tõmbab neid kahte teineteise poole.

See oli selline tore ajaviiteromaan, mida õhtul enne magamaminekut lugeda. Piisavalt kerge ja natuke isegi igavapoolne, aga selle eest unele mõjus hästi. Olen lugenud ka hoogsamaid armastusromaane, aga samas ei tahtnud seda ka pooleli jätta. Kui sarja järgmised osad eesti keelde tõlgitakse, siis ma ilmselt loen neid ka. Vahelduseks tõsistele raamatutele sobis lugemiseks küll.

Mary Ann Shaffer, Annie Barrows. Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts (Pegasus, 2018)

guernsey-kirjandus-ja-kartulikoorepiruka-seltsTõlkinud Evelin Banhard
286 lk

Jälle üks suurepärane lugemiselamus. See on samuti üks neist raamatutest, mida olen tahtnud ilmumisest saadik lugeda ja nüüd oli võimalik see kätte võtta.

Juliet Ashton on kirjanik, kes otsib oma uue raamatu jaoks teemat, aga miski nagu ei tundu kõnetavat. Tegevus toimub peale Teise maailmasõja lõppu 1946. aastal. Ühel päeval saab Juliet kirja ühelt mehelt, kes elab Guernsey saarel. Mehe kätte sattus raamat, millel oli Juliet’i nimi sees. Kuna see on Dawsey lemmikraamat, siis ta otsustab naisele kirjutada, et mõtteid vahetada. Sellest saab alguse Juliet’i pikk kirjavahetus nii mehega, kui teiste saareelanikega, kes kuuluvad Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Seltsi. Juliet’le tundub, et sellest seltsist ja saarest ja sõjaaja meenutustest saaks suurepärase raamatu ning ta otsustab saart külastada. Sellel külastusel on elumuutev jõud.

No nii hea raamat. Tegemist on kiriromaaniga, see tähendab, et raamat koosneb kirjadest. Seda oli nii hea lugeda, kuidas kirjade kaudu antakse edasi toimunud sündmuseid ja tegelaste mõtteid. Teema on kohati küll raske ja sünge (sõda ja selle mõjud), aga raamatust jääb kõlama siiski positiivne meeleolu. Raamatus on päris palju ka huumorit. Mul oli kahju, kui raamat läbi sai. Selline tunne tekkis, et tahaks veel teada, mis nendest tegelastest edasi sai. Soovitan lugeda kõigil, kellel see raamat on veel lugemata.

Nüüd pole muud, kui vaadata ka raamatu põhjal valminud filmi. Loodan, et saan seda mingi aeg teha.

 

Brian Azzarello. Joker (DC Comics, 2008)

jokerIllustreerinud Lee Bermejo
127 lk.

Minu esimene DC graafiline romaan. Ausalt öeldes ma natukene kahtlesin raamatukogus kas seda üldse võtta, sest kaanepilt on väga ehmatav ja rõve. Ei taha seda vaadatagi, aga uudishimu sai minust võitu. Tahtsin sellest tegelasest rohkem teada, sest temast on nüüd varsti film tulemas. Kuigi see raamatuke on tulevasest filmist ilmselt erinev.

Sisust nii palju, et Joker on kõigile ootamatult saanud hullumajast välja. Sealt tulles avastab ta, et tema endised kamraadid on tema impeeriumi omavahel laiali jaganud. Joker ei jäta seda asja nii ja alustab tapatalguid.

Ma ei saa seda kõigile soovitada, sest see oli päris jõhker lugemine ja vaatamine. Verd voolas ojadena. Ma olen tavaliselt suht nõrganärviline, aga mind seekord see isegi ei häirinud. Oli hoopis põnev teada saada, et mis Jokerist raamatu lõpus saab. Raamat oli kergesti jälgitav ning edenes kiiresti. Alguses, kui ta kätte võtsin, tundus ta suht paks, aga mul kulus täpselt tunnike, et see läbi saada. Pildikeel oli sünge ja groteskne, aga no sobis selle tegelasega täiuslikult. Ma ei kahetse, et seda kätte võtsin.