Georgie Lee. Abieluga lunastatud võlg (Ersen, 2018)

abieluga-lunastatud-võlgTõlkinud Mare Tammark
278 lk.

Mul kuidagi ei edene praegu lugemine. Läheb kuidagi raskelt ja raamatud jäävad venima. Lootsin, et see on üks kiire lugemine. Noh, natuke kiirem oli, aga raamat ise pole midagi erilist. Pigem selline alla keskmise. Teadsin, et suurt sisukust siit pole mõtet loota, aga lootsin, et on vähemalt mõnus ajaviide. Kahjuks ei suutnud raamat mind eriti kaasa haarata. Muidugi ajaviiteks sobib lugeda küll, kui õhtuti on hull väsimus peal ja midagi muud teha ei jaksa.

Onu on Laura Townsendi perekonna laostanud ning Laural tekib plaan, kuidas perekonna varasid tagasi saada. Ta läheb püstoliga laenuandja Philip Rathbone’i majja, et oma vara tagasi nõuda. Kõik ei lähe aga sugugi plaanipäraselt ning plaan läheb vett vedama.

Paar päeva hiljem ilmub mees aga ootamatult tema koju ettepanekuga, et nad peaksid abielluma. Toob välja kõik mõistlikud põhjused, et naisel ja tema emal pole kuskile minna ning tal endal on vaja oma nooremale õele seltsidaami, väikesele pojale ema ning  kedagi, kes juhiks majapidamist. Laura otsustab nõustuda ning nad kolivad kohe Philipi majja.

Muidugi saab lihtsalt praktilisest abielust lõpuks midagi muud ning noored ei suuda tunnetele vastu panna.

Minu jaoks jäi raamat natuke igavaks, ei olnud selliseid põnevaid sündmuseid. Lugu lihtsalt nagu kulges oma arvatava lõpu poole.

Advertisements

Amanda McCabe. Talvekuninganna (Ersen, 2014)

talvekuningannaTõlkinud Ann Kuslap
302 lk.

Minu jaanuari lugemised on olnud senini küllaltki sünged. Need on sisaldanud nii mõrvu, gängstereid, psühhopaate, terrorit ja masendust. Vahelduseks oli väga hea lugeda ühte lihtsat ja armsat naistekat. See on ehtne armastusromaan, ajalooline veel pealegi.

Rosamundi perekond saadab ta Elizabeth I õukonda, eemale naabrite pojast, keda nad ei pea sobilikuks peigmeheks oma tütrele. Rosamund on alguses sellest küll löödud, aga õige pea haarab õukonnaelu ta enda keerisesse. Pealegi kohtub ta seal nägusa rootslase Anton Gustavsoniga. Rosamund armub ülepeakaela Antonisse.

Anton on Inglise kuninganna õukonnas rootslaste delegatsiooniga. Delegatsiooni eesmärgiks on sõlmida abielu Inglise kuninganna ja Rootsi kuninga vahel. Kuid Antonil on ka omad eesmärgid. Tema ema oli inglanna ning vanaisa jättis oma mõisa Antonile. Anton tahab seda mõisa enda käsutusse, aga tema nõbu Celia ei ole sellega nõus. Viimane, mida Antonil vaja, on lasta ennast eksitada kaunil Rosamundil.

Nagu arvata võibki on siin raamatus palju armastust. Nõretavaid seksistseene on õnneks vähe, nii et oli nauditav ja kiire lugemine. Mõni asi oli küll naljakas ja natuke hooletusvigu oli ka sisse lipsanud, aga see ei häirinud seekord lugemist. Oli mõnus ajaviide ja andis ajule puhkust.

Margaret Moore. Kelmide abielu (Ersen, 2017)

kelmide-abieluTõlkinud Anne Kull
280 lk.

Mu eelmised paar raamatut olid küllaltki ängistavad ja kurvad, nii et tahtsin seekord midagi helgemat. Ja mis saaks selleks olla parim valik, kui lihtne ja mõnus armastusromaan. Õnneks see raamat ei petnud mu ootuseid.

Tegevus toimub aastal 1814 Põhja-Inglismaal. Sir Develin Dundrake’i juurde saabub ootamatult Theodora Markham, kes teeb mehele abieluettepaneku. Thea teeb seda sellepärast, et tema isa kaotas mängupõrgus Develinile nende viimase varanatukese. Develin on ettepanekust üllatunud, aga samas on tingimused mõistlikud ning ta otsustab nõustuda.

Muidugi ei lähe kõik nii lihtsalt nagu plaanitud. Juba abielus olles kerkivad esile igasugused probleemid ja ka tunded ei püsi vaka all.

See oli just täpselt selline raamat, mida mul tol hetkel vaja oli. Kerge ja nauditav ajaviitelugemine, kus liigselt mõtlema ei pea. Tead, et lõpp on helge ja õnnelik. Raamat oli ka hästi toimetatud ja tõlgitud, mingeid erilisi vigu ma ei märganud.

Ma olin tegelikult väga üllatunud, et see raamat meie raamatukokku telliti. Tavaliselt pole meile juba tükk aega selliseid lihtsaid ajaloolisi armastusromaane võetud. Mul on väga hea meel, et seda seekord siiski tehti. Paljud lugejad tegelikult tahaksid neid lugeda.

Soovitan lugeda, kellele meeldivad lihtsad armastuslood või kes ajaviiteks tahavad lugeda midagi kerget.

Brenda Joyce. Võrgutamine (Ersen, 2016)

võrgutamineTõlkinud Ülle Jälle
304 lk.

Vahelduseks üks totaalselt naistekas. Ei ole just kõige kvaliteetsem, aga vahelduseks sobis väga hästi. Nende raskete raamatute vahele oli vaja sellist väga kerget kirjandust, et aju saaks puhata.

Tegu on lihtsakoelise ajaloolise armastusromaaniga, kus armuvad mees ja naine, kelle armastus ja õnnelik lõpp näib võimatuna. Sündmused toimuvad Prantsuse revolutsiooni ajal Inglismaal. Peategelanna Julianne on radikaal, kes toetab revolutsiooni ja mees, Bedfordi krahv, vastupidi toetab senise korra jätkumist.

Raamatus on valesid, intriige, pettumusi, nuhkimist, armastust ja seksi. Natuke naljakas oli küll lugeda, kuidas Julianne kohe mehe järele õhkama hakkas. Pärast oli seda vist ka vähem või siis ma harjusin sellega.

Suurt väärtust raamatul ei ole, aga ajaviitekirjanduseks ideaalne. Pealegi edenes lugemine kiirelt. Aeg-ajalt on hea selliseid raamatuid ka lugeda. Mul on hea meel, et selle raamatu järjekord peale poolt aastat ootamist, lõpuks minuni jõudis. 🙂

Silma riivas see, et raamatus on päris palju hooletusvigu.

Courtney Milan. Tõestus võrgutamise abil (Ersen, 2010)

tõestus-võrgutamise-abilTõlkinud Maia Planhof
344 lk.

Selle raamatuga ei teki probleemi, et kaanepilt on petlik. See ütleb täpselt, millest raamat räägib ja ka pealkiri reedab seda. Mulle meeldib aegajalt lugeda selliseid lihtsaid naistekaid. Tead, et see on lõõgastav ja edeneb kiiresti. Hea võtta kätte siis, kui teised raamatud pettumust valmistavad. Või kui tahad, et aju saaks puhkust. Samas on seal ikkagi enamasti mingi mõte ka sees. Ja loomulikult palju tundeid.

Tegevus toimub 1838. aastal Londonis. Jenny on tagasihoidliku taustaga, kuid väga hea haridusega 30-aastane naine. Ta teenib elatist ennustajana, kuigi ta loomulikult tulevikku ei näe. Ta on selle eluga rahul ja tal läheb küllalt hästi, kuni ta kohtab Blakely markiid.

Markii on pahane, et tema nõbu Ned on langenud nö ennustaja võrku ning kavatseb Jenny Nedi ees paljastada. Markii on üdini teadlane ja ei usu midagi, mida tõestada ei saa. Seega ei usu ta ka armastusse. Sellest saab alguse mõlemapoolne kaikavedu.

Loomulikult tunnevad mõlemad teineteise poole tõmmet, kuigi nad ei tohiks seda tunda. Jenny ei taha olla lihtsalt ühe mehe mängukann ja midagi tõsisemat ei saa markii ja tema vahel juhtuda. Markii sellevastu teeks naisest meelsasti enda armukese ja kingiks talle igasuguseid asju, sest seda ta oskab. Ta ei oska hästi suhelda ja tunnetega tegeleda.

Selline mõnus ja lahe lugemine, kus tead, et kõik lõppeb hästi. Head saavad väärilise tasu ja halvad saavad karistatud, kuigi halbu tegelasi siin eriti polnudki. Ainult paar ja nemadki esinesid vilksamisi.

Lõpuks selgub miks on Jenny endiselt hooliv ja sõbralik, hoolimata oma lapsepõlvest ja miks markii on ülbe, ennsttäis, kontrolliv ning teisi endale mitte lähedale laskev inimene. Hoolimata sellest ei olnud mulle Blakeley vastumeelne tegelane.

Soovitan ajalooliste romaanide armastajatele, kes ei  pelga seksikirjeldusi, sest neid on omajagu, aga samas see ei varjuta armastuslugu nende kahe inimese vahel.

Üks märkus ka tõlkimise kohta. Minu jaoks kõlas naljakalt väljend sahhariinisem naeratus. Kas poleks paremini kõlanud magusam naeratus? 🙂

Dinah Jefferies. Teekasvataja naine (Tänapäev, 2016)

teekasvataja-naineRaamatu kaanepilt on ilus ja see tõmbas kohe mu pilku. Samuti tundus raamatu teema huvitav. Mulle on ikka meeldinud ajaloolised romaanid. Tegevus toimub 20. sajandi alguses Tseilonil. Romaani idee pärineb autori ämmalt, tema mälestustel oma lapsepõlvest Indias ja Birmas 1920ndatel ja 1930ndate alguses

19-aastane Gwen abiellub võluva leskmehe Laurence’iga. Mehel on Tseilonil teeistandus. Gwen sõidab talle sinna mõne aja pärast järele. Ta on natuke arglik ja häbelik. Reis on tema jaoks ebamugav. Samas Gwen ootab taaskohtumist oma abikaasaga, sest ta armastab meest. Naine loodab, et nende elu saab olema helge ja õnnelik, aga juba mõne aja pärast näitab elu enda tõelist palet.

Kohalikud elanikud on tõrksad ja vaenulikud Gweni plaanide ja tegude suhtes. Gwenil võtab aega, et teise kultuuriga kohaneda. Samuti segab õnnelikku elu elamast mehe õde Verity, kes on omamoodi kuju. Ta teeskleb, Gweni ja Laurence ees, et soovib neile head, aga samal ajal teeb nende selja taga koledaid tegusid, mille ta ise hiljem ka üles tunnistab. Gwen ei suudagi temaga õiget kontakti luua ja ei usalda teda ka. Gwen on ka küllalt armukade naine ja teda häirib Laurence’i sõbranna Christina.

Raamat kulgebki rahulikus tempos, tegelased elavad oma elu, sekka ka mõni põnevam sündmus. Samas on Gwenil üks saladus, üks väga suur saladus, millest teab ainult tema ja teenija Naveena. Hiljem nuhib selle muidugi välja ka Verity, kes tahab temalt raha välja pressida. See saladus painab Gweni aastaid, ta on vahepeal isegi kokkuvarisemise äärel. Ka mehel on omad saladused. Näiteks ei taha ta eriti rääkida oma eelmisest naisest ja nende pojast ning mis põhjusel nad surma said.

Ma ei suutnud väga sinna raamatusse sisse elada. Teema oli küll huvitav, aga ma ei suutnud suhestuda Gweniga. Milline ema niimoodi teeb? Ta küll piinleb isegi selle käes ja üritab pärast olukorda parandada, aga ikkagi. Samuti on raamatus olulisel kohal suhtumine erinevatesse rassidesse.

Lugemine läks mul ka aeglaselt. Igal hommikul oli tunne, et raamatule on öö jooksul lehekülgi juurde lisandunud. 😀 Samas ma ei tahtnud ka pooleli jätta, teema oli siiski küllalt huvitav ja intrigeeriv.

Nüüd üks kivi ka toimetaja kapsaaeda. Raamat on täiesti toimetamata. Tohutult on raamatus vigu. Sõnad korduvad lauses mitu korda ja on vales kohas, samas on osade lausete lõpust sõnad puudu, nii et lause mõte jääb lõpuni selgusetuks. Muidu ma vaatan ikka vigadest mööda, aga sel korral oli neid lihtsalt liiga palju.

 

Terri Brisbin. Mägilase võimuses (Ersen, 2013)

magilase-voimusesPeale eelmise Terri Brisbini raamatu lugemist ei andnud mulle rahu teadmine, et mul on temalt veel üks raamat kodus, mis on lugemata. Nii siis lugesingi ühe jutiga “Mägilase võimuses” läbi. Tegemist on märksa parema raamatuga, kui “Mägilase varastatud puudutus”. Süžee oli palju põnevam ja kaasahaaravam.

Lilidh MacLerie reisib pärast oma abikaasa surma tagasi koju, kui tema reisiseltskonda ootamatult rünnatakse. Ründajaks on Mathesonide klanni liige Symon, kes viib Lilidhi sõjavangina kaasa. Mathesonide klanni juht on hiljuti surnud ja uueks pealikuks on nimetatud Rob Matheson. Rob võtab Lilidhi oma hoole alla, et neiu rohkem viga ei saaks.

Rob ja Lilidh on omavahel ammused tuttava. Nad olid armunud neli aastat tagasi ja tundub, et see leek ei ole veel kustunud. Nende omavaheline kirg ja samuti klannis toimuva intriigid hoiavad raamatus pinget üleval. Soovitan lugeda nendel, kes naudivad ajaloolisi armastusromaane. Hea lihtne lugemine peale pingelist päeva.