Carlo Rovelli. Seitse lühikest füüsikatundi (Ajakirjade Kirjastus, 2016)

seitse-lühikest-füüsikatundiTõlkinud Vahur Lokk
111 lk.

Mina olen väga füüsikakauge inimene. Koolis oli see minu jaoks üks raskemaid aineid, raskem oli ainult matemaatika. Ma lihtsalt ei ole reaalainete inimene (välja arvatud keemia), aga lugemise väljakutsed nõuavad täitmist ning nii saigi just konkreetne raamat valitud.

Nagu pealkirigi ütleb, on siin seitse füüsikatundi. Seitse väikest loengut erinevatel teemadel, alates relatiivsusteooriast ja lõpetades inimese endaga. Siia vahele mahub juttu veel erinevatest osakestest ja universumist.

Autor kirjeldab valitud teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, kugi ka peale selle raamatu lugemist tõden ikkagi, et ei ole minu ala see füüsika. Siiski on tänuväärt, et selline raamat on tehtud ja aitab asjadest aru saada. Soovitan seda raamatut teistele minu-sugustele, kes ei tunne ennast füüsikas kodus.

Advertisements

Mikk Sarv. Kuu (Varrak, 2015)

kuu215 lk.

Kuu on meile väga oluline. Ta on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal. Kuu mõjutab nii paljusid meie elu aspekte. Tõusud ja mõõnad, aastaaegade vaheldumine ja palju muud. Miks paistab Kuu meile mõnikord nii lähedal olevat ning teinekord ei paista teda ka selge taeva korral taevas olevat? Raamat annab sellele vastuse.

Siin raamatus annab autor põhjaliku ülevaate Kuu tekkimisest, kuu päritolust, kuu uurimisest, kuukalendritest ning sellest, kuidas kuud vaadelda. Lisaks muidugi on pikalt juttu erinevatest kuu faasidest ning sellest, kuidas meid mõjutavad kuu erinevad faasid. Muidugi ei saa mööda minna sellest, kuidas Kuu meie tervist mõjutab ning sellest, kuidas vanarahvas nägi Kuud.

Raamatu esimene pool on rohkem teaduslikum ning teine rahvapärismuslik, kus on rohkelt Kuud puudutavaid vanasõnu, pärimusi ning mõistatusi ja muinasjutte. Raamatust selgub, et Kuu on inimeste jaoks olnud oluline juba aegade algusest saadik. Kuu on mõjutanud palju meie keelt ning mõttemaailma. Vanasti loitsiti endale kuu abil õnne, edu ning tervist.

Isegi praegu me vaatame tihti taevasse, kui on täiskuu, kuuvarjutus või lihtsalt ilus kuusirp. Raamatus antakse ka nõu, kuidas Kuud vaadelda ning pildistada. Selgub, et see ei olegi nii lihtne. Lisaks tekstile on raamatus ka palju suurepäraseid Martin Välliku fotosid Kuust.

Mulle raamat meeldis, kuigi seda teaduslikku teksti oli kohati raske jälgida. Mõnda asja ma teadsin ennegi ja hea oli teadmisi korrata. Rahvapärimuse osa oli väga huvitav. See, kuidas juba vanal ajal inimesed tajusid, kui oluline Kuu on ning kuidas elada ja toimetada vastavalt Kuu erinevatele aegadele.

Rosamund Young. Lehmade salajane elu (Tänapäev, 2017)

lehmade-salajane-eluTõlkinud Marie Kuri
146 lk.

See on esimene raamat, mida ma sarjast Looduse lood lugesin, aga tahan ka mingi aeg kõik teised selle sarja raamatud läbi lugeda. Kohe kui nägin, et selline raamat on ilmumas, teadsin, et tahan seda lugeda, sest minu lapsepõlves olid lehmad tähtsal kohal. Olen üles kasvanud maal ja meil oli vahepeal lausa viis lehma. Rääkimata sellest, et mu ema oli tööl suures karjalaudas, kus oli väga palju lehmi. Seal ma käisin ühte lehma salaja lüpsmas. Ma ei mäleta enam, miks ma seda tegin, aga millegipärast mulle meeldis see lehm. Tema nimi oli vist Naeris (aga võin ka eksida praegu). Ma ikka käisin mitmeid kordi teda salaja lüpsmas. Ta oli rahulik lehm ja ei pannud pahaks mu tegevust. Kuigi ühel korral ma ilmselt pahandasin teda millegagi, sest ta virutas mulle jalaga, nii et kukkusin virtsa sisse. 😀

Sellest raamatust saab aimu, et lehmad ei ole mingid tuimad loomad, vaid neil on peaaegu samad tunded, mis inimestel. Nad võivad olla sõbralikud, hoolivad, lahked, aga samamoodi nad võivad olla ka agressiivsed ja ükskõiksed. Nagu inimestelgi on lehmadel erinevad iseloomud. Kui neil lasta vabalt olla ja kasvada perekonnana, siis nad hoiavad ja hoolivad oma järglastest väga. Samamoodi nagu on inimestelgi, leidub siingi erandeid, kes ei hooli või alguses lihtsalt ei oska oma vasikaga midagi peale hakata. Lehmad sõbrustavad omavahel ning hoiavad üksteise lapsi. Nii et ei saa kõiki lehmi pidada rumalaks (kuigi mõned seda tõesti olla võivad).

Raamatu autor on aastakümneid koos oma vennaga pidanud mahetalu, kus neil on lehmad, lambad, sead ja kanad. Kõigil neil on valikuvabadus valida, kus nad olla tahavad ja teha üldjoontes seda, mida tahavad. Neil on võimalus minna varju alla, kui seda soovivad, valida sobivat toitu ning küsida abi, kui nad seda vajavad. Raamatusse on koondatud erinevad lood lehmadest, vahelduseks ka kanadest, sigadest ja lammastest. See on üks mõnus ja armas raamat, mida vahelduseks lugeda.