Carlo Rovelli. Seitse lühikest füüsikatundi (Ajakirjade Kirjastus, 2016)

seitse-lühikest-füüsikatundiTõlkinud Vahur Lokk
111 lk.

Mina olen väga füüsikakauge inimene. Koolis oli see minu jaoks üks raskemaid aineid, raskem oli ainult matemaatika. Ma lihtsalt ei ole reaalainete inimene (välja arvatud keemia), aga lugemise väljakutsed nõuavad täitmist ning nii saigi just konkreetne raamat valitud.

Nagu pealkirigi ütleb, on siin seitse füüsikatundi. Seitse väikest loengut erinevatel teemadel, alates relatiivsusteooriast ja lõpetades inimese endaga. Siia vahele mahub juttu veel erinevatest osakestest ja universumist.

Autor kirjeldab valitud teemasid lihtsalt ja arusaadavalt, kugi ka peale selle raamatu lugemist tõden ikkagi, et ei ole minu ala see füüsika. Siiski on tänuväärt, et selline raamat on tehtud ja aitab asjadest aru saada. Soovitan seda raamatut teistele minu-sugustele, kes ei tunne ennast füüsikas kodus.

Advertisements

Sirje Helme. Eesti kunsti 100 aastat (Post Factum, 2018)

eesti-kunsti-100-aastat208 lk

Vahelduseks kergematele raamatutele ja graafilistele romaanidele kirjutan siin nüüd ühest tõsisemast raamatust. Selle lugemine võttis mul omajagu aega, nõudis süvenemist, aga mul oli vahepeal pea laiali otsas, nii et ei suutnud sellele keskenduda. Sellele aitas muidugi kaasa ka see, et kunsti osas olen ma võhik. Põhilisi kunstnikke ja stiile ikka tean, aga raamatus oli minu jaoks ka palju tundmatuid nimesid ja mõisteid. Nii et selle raamatu lugemine rikastas nüüd mu teadmiseid küll.

Nüüd natuke raamatust. Nagu pealkiri vihjab, siis kirjutatakse siin lihtsalt ja lühidalt Eesti kunstist saja aasta jooksul. Mainitakse peamisi kunstisuundi, mis selle aja jooksul on olnud, peamisi kunstnikke ja ka sündmuseid, mis Eesti kunstielu on selle saja aasta jooksul mõjutanud. Raamat on varustatud ka paljude piltidega, mis annavad aimu, milline kunst teatud perioodil oli. Kunsti all on raamatus silmas peetud nii maalikunsti, graafikat, skulptuuri kui tarbekunsti. Hiljem on lisandunud installatsioonid, fotokunst ja performance’id. Performance’itega seoses jäi mulle meelde selline fakt, et 60ndate lõpus saadeti paar kunstnikku selle eest kümneks päevaks Patarei vanglasse.

Kuigi oli raske lugemine, siis selle eest oli ta kasulik. Mulle endale meeldib rohkem klassikaline kunst. Tänapäevane jätab mind üsna külmaks, mõnede eranditega muidugi. Seepärast tuligi mulle üllatusena, et polnud mainitud Navitrollat, kelle kunst mulle meeldib. Sellegipoolest julgen raamatut soovitada, sest lühiülevaate Eesti kunstist saja aasta jooksul siit saab.

Aitäh Postimees Kirjastusele (Post Factum) raamatu eest! 🙂

Aile Möldre. Eesti raamatu 100 aastat (Post Factum, 2018)

eesti-raamatu-100-aastat208 lk.

See on esimene raamat, mida EV100 sarjas loen. Ilmselt ei jää see viimaseks, sest mul on veel nii mõnedki silma jäänud, mida lugeda tahaksin. Selle raamatu võtsin kätte, sest mul oli vaja lugeda, midagi erialast.

Nagu pealkirigi juba ütleb, siis teos käsitleb Eesti raamatu ajalugu saja aasta jooksul kuni tänapäevani. Tegelikult on siiski natuke kirjeldatud ka varasemat Eesti raamatu ajalugu. Ajalugu on edasi antud erinevate poliitiliste perioodide kaupa. Alustatakse Eesti Vabariigi ajast 1918-1940, siis sõjaaeg 1940-1944, millele järgneb nõukogude aeg 1944-1991 ja jõutakse välja tänapäeva 1991-2017.

Nende perioodide kaupa vaadeldakse raamatute kirjastamist, trükkimist, müüki ja levikut raamatukogude kaudu. Autor kirjeldab, kui suured olid trükiarvud ja mida üldse trükiti ning millistest raamatutest rahvas huvitatud oli.

Lisaks sellele kirjutab autor ka pagulaseestlaste kirjastustegevusest. Kui palju ja mida nad välja andsid.

Tekst on lühidalt kirja pandud, andes edasi kõige põhilisema ja olulisema teabe. Minu meelest on väga hea, et selline sari erinevate teemade kohta olemas on. Saab ülevaate, mis Eestis on saja aasta jooksul toimunud ja kui mingi teema hakkab rohkem huvitama, siis saab juba edasi uurida.

Alguses, kui seda lugema hakkasin, siis tundus tekst natuke kuiv, aga lõpuks elasin raamatusse ikkagi sisse ning viimased 100 lehekülge läksid kiiresti. Mind ennast huvitas kõige rohkem nõukogude aeg. Praegu tundub nii uskumatuna, et kui tahtsid mingit head ja väärt raamatut osta, siis pidid sellega koos ostma ka mingi poliitilise.  Poliitilise kirjanduse tiraazid olid suured, aga inimesed nende vastu huvi ei tundnud. Mul on hea meel, et tänapäeval saad ise valida, mida osta ja mida lugeda.

Igatahes soovitan raamatuga tutvuda, keda antud teema huvitab.