Erin Watt. Paberist printsess (Pegasus, 2017)

Tõlkinud Liina Saarm 343 lk. Nii vahelduseks üks noortekas, mis ei sobi lugemiseks alla 15-aastastele. Nii on vähemalt raamatu tagakaanel kirjas ja ma nõustun sellega. Nimelt, kui raamatu suvalisest kohast lahti võtsin, vaatas mulle vastu küllaltki julge seksikirjeldus. Peale seda jäin mõtlema, kas see on ikka loetav raamat. Mitte, et mul raamatutes seksi vastu midagi... Continue Reading →

Margus Karu. Hobune Henry unenägu (Margus Karu Sihtasutus, 2017)

98 lk. Kuna ma tavaliselt lasteraamatuid ei loe, siis oli väga värskendav seda vahelduseks lugeda. Selline helge ja mõnus lugemine. Nagu juba pealkirjast eeldada võib, siis jutustab lugu hobusest, kelle nimi on Henry. Ta elab koos teiste loomadega farmis ning tunneb ennast natuke üksikuna ning igatseb teada saada, kas see mets on ikka nii hirmus... Continue Reading →

Antti Tuuri. Igitee (Varrak, 2017)

Tõlkinud Ants Paikre 334 lk. Minu arvamus raamatust on ilmunud ka Tallinna Keskraamatukogu blogis Lugemiselamused. Soovitan sinna ka kiigata, sest seal ilmuvad asjalikud postitused. 🙂 Romaan räägib terrorist Nõukogude Liidus 1930. aastatel. Ühe mehe, Jussi Ketola jaoks saab see terror alguse juba Soomest, kust rühmitise Lapua liikmed ta oma kodust röövivad ja tahavad saata ta... Continue Reading →

Deirdre Bair. Al Capone (Helios, 2017)

Tõlkinud Eve Rütel 478 lk. See on legendaarse gängsteri Al Capone'i esimene täielik elulooraamat, mis on valminud koostöös tema perekonnaga. Ma eeldasin põnevat lugemist, aga minu jaoks oli tegemist kuiva ja igava raamatuga, mille lugemine mul üldse ei edenenud. Ilmselt oleksin selle raamatu pooleli jätnud, kui poleks lugemise väljakutset. Otseselt ei kahetse, et raamatu siiski... Continue Reading →

Katrin Pauts. Öömees (Rahva Raamat, 2017)

264 lk. Nagu näha, siis mu jaanuar jätkub endiselt süngete toonidega. Seekord siis kodumaine krimi. Olen ka eelnevaid tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud, nii et ei kõhelnud ka selle teose kätte haaramises. Õnneks ei pidanud ka seekord pettuma. Vanal sillal tapetakse noor koolitüdruk Lisann. Liikvele läheb jutt, et seda tegi Öömees. Öömees... Continue Reading →

Novembri kokkuvõte

Need kuud lähevad ikka uskumatult kiiresti. Varsti ongi aasta läbi. November läks minu jaoks tohutu kiirusega ja seda rõõmustavam on, et ma jõudsin siiski päris korralikult selle kuu jooksul lugeda. Kuigi lehekülgede arv jäi sellel kuul küllaltki kesiseks. Loetud raamatuid: 12 Loetud lehekülgi: 3574 Kõige paksem raamat: Diana Gabaldon "Sügistrummid. 2. raamat" (608 lk) Kõige... Continue Reading →

Oktoobri kokkuvõte

Peale paari kesist lugemiskuud tundub, et olen suutnud end kokku võtta. Või siis on juhtunud lihtsalt kätte head raamatud. Seekord oli tõesti palju häid raamatuid. Näiteks Lagercrantz "Mees, kes otsis oma varju", Paula Hawkins "Vete sügavusse", Elin Toona Gottschalk "Pagulusse" ja Peter Swanson "Mõrva väärt". Kõige kehvem lugemiselamus oli sellel kuul Emily France "Sinu jäljed".... Continue Reading →

Septembri kokkuvõte

Kui ma arvasin, et august oli kesine lugemiskuu, siis september oli veel hullem. Tundus, et olen ainult tööl või trennis ja lugemiseks ei jää üldse enam aega. Õnneks siiski midagi jõudsin lugeda, kuigi raamatuid ja lehekülgi on ikka vähe. Kõige säravamad pärlid septembris olid Mary Alice Monroe "Taeva poole" ja Mindy Mejia "Hattie Hoffmani viimane... Continue Reading →

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑