Philippa Gregory. Teine Boleyni tüdruk. II osa (Ersen, 2016)

teine-boleyni-tüdruk-teine-osaTõlkinud Ülle Jälle
295 lk.

Esimene osa on sama pealkirjaga – “Teine Boleyni tüdruk” (Ersen, 2016). Kui esimene osa tundus mulle kohati lapsik ja naiivne, siis teine osa on juba märksa parem. Kuigi alguses tundus natuke igavavõitu, aga see igavusetunne kadus õige pea. Mõtlesin vahepeal isegi pooleli jätta, aga õnneks ma seda siiski ei teinud. Võib-olla ei ole teine osa naiivne sellepärast, et peategelane oli esimeses alles noor plika, aga nüüd on temast saanud täiskasvanud naine. Ta on muutunud arukamaks ja õukonnas karastunumaks, kuigi mõnikord tal löövad ikkagi tunded üle pea kokku.

Anne jätkab oma tõusu troonile ja ta teeb selleks tõesti kõike. Mary, kellest see raamat tegelikult on, toetab teda nii palju, kui võimalik on. Kuigi tema oma õde on ta kuninga juurest eemale tõrjunud. Mary saab sellest siiski üle ning armub uuesti. Kahjuks on tema väljavalitu tavaline mees, keda tema perekond kunagi ei aktsepteeriks. Nii ta püüabki oma tundeid salata ja nendest üle olla ning samal ajal ka meest eemale tõrjuda.

Mees palub tal valida tavaline elu, eemal õukonnaintriigidest ja mõelda korrakski enda ja oma laste peale. Valida perekonnahuvide asemel enda huvid. Ühel hetkel Mary ei suudagi enam ilma meheta olla ja põgeneb tema juurde.

Väga huvitav lugemine oli, lisaks kõik see ajalooline taust. Elasin sügavalt kaasa Maryle. Kas tal õnnestub saada kokku oma armastatud mehega? Kas ta suudab õukonnast välja murda ja oma lapsed kaasa võtta ning rahulikku elu elama asuda. Või suudab Howardite ja Boleynide perekond seda siiski takistada. Samas Anne Boleyn ei meeldinud mulle üldse. Kõik selle, mis temaga juhtus, oli ta ise ära teeninud. Ta läks ise üle laipade, et troonile saada ja siis imestab, et teda samamoodi lihtsalt kõrvale lükati nagu eelmine kuninganna.

Raamatu lõpus on toodud, mis tegelastest päriselt edasi sai ning mul tekkis tahtmine lugeda Henry VIII ja tema naiste kohta rohkem. Õnneks on eesti keeles sellest ka raamat (Antonia Fraser “Henry VIII kuus naist”, Argo, 2010). Tahaks seda autorit veel lugeda, aga tundub, et eesti keelde pole teda tõlgitud. Jääb üle loota, et siiski tõlgitakse.

Soovitan seda ajalooliste romaanide austajatele. Samuti nendele, kellele meeldivad armastuslood. Mõnus ajaviiteks lugeda ja lisaks on see kirjutatud ajaloolistel sündmustel põhinevatele faktidele.

 

Advertisements

Roberta Rich. Veneetsia ämmaemand (Petrone Print, 2016)

kaas.inddTõlkinud Kadri Metsma
319 lk.

Tegevus toimub 1575. aastal paralleelselt nii Veneetsias kui ka Maltal. Hanna ja Iisak on Veneetsia getos elav juudiperekond. Ühel päeval läheb Iisak kaubareisile aga Malta rüütlid võtavad ta kinni ja müüvad orjaks. Juutidel on oma ühing, mis neid sealt välja ostab, aga see kõik võtab aega.

Raha pärast võtabki Hanna vastu ühe kristlasest krahvi kutse abistada tema naist sünnitusel. Hanna on nimelt ämmaemand. 1575. aastal on Veneetsias seadus, et juudi arstid ei tohi abistada kristlaseid. Selle eest võib sattuda inkvisiitori kätte. Rabi keelab tal minna, sest ta paneb sellega terve geto elu ohtu.

Tegemist on äärmiselt raske sünnitusega. Perekond on juba leppinud nende surmaga. Krahv loodab muidugi parimat, aga tema vennad loodavad lapse surma. Kui laps sureks, siis päriksid vennad krahvi asemel isa varanduse ja ärid.

See on Hanna jaoks üldse väga riskantne, sest ta on loonud endale abiks sünnitustangid. Nendega on Hanna päästnud mitmeid lapsi ja emasid, kuid valedesse kätesse sattununa võivad need palju pahandust põhjustada.

Senini on Hanna olnud korralik juudi naine. On kuuletunud oma mehele ja rabile, aga seekord otsustab ta, et Jumalal ei saa midagi selle vastu olla, kui ta päästab ilmsüüta lapse.

Selles raamatus põrkuvad juudi ja kristluse kultuurid 16. sajandi Veneetsias. Hoolimata kõigist muredest ja probleemidest, mis Hannal tuleb ületada, püsib tal ikkagi siht silme ees. Pääseda Maltale suunduvale laevale ja mees sealt vabaks osta.

Samal ajal on Iisaki elu küll vähem seikluslikum kui Hannal Veneetsias. Ometigi on ka temal muresid küllalt. Ta ei taha sattuda Josephi orjaks, kes müüks ta esimesel võimalusel edasi galeeriorjaks, kust oleks väga raske eluga pääseda. Nii teeb ta kõik selleks, et sattuda ühe nunna orjaks. Tal on juba pilt silme ees, kuidas ta kloostris rahulikult tööd teeb ja ootab, kuni tema eest lunaraha makstakse.

Kõik aga muutub, kui nunn tahab, et Iisak vahetaks usku. Iisak ei suuda seda teha ja nii satub ta ikkagi Josephi juurde. Siis selgub, et tegelikult on raha tema vabastamiseks olemas, aga seda ei maksta enne, kui ta nõustub Hannast lahutama.

Äärmiselt põnev raamat, mis saab kiiresti läbi, sest lihtsalt raske on seda käest panna. Lugu ise on küllaltki naiivne ja uskumatu, aga kaasakiskuv ning nauditav lugemine. Kui tundus juba, et ühest olukorrast on eluga välja tuldud, siis kohe oli järgmine eluohtlik olukord ootamas. Kohati kartsin lugeda, et mis tegelastest saab. Peategelased olid mõlemad nii sümpaatsed, et kartsin, et nendega juhtub midagi halba. Soovitan lugeda, kellele meeldivad ajaloolised romaanid. Selles leidub nii armastust, usku kui ka mõrvu.

Philippa Gregory. Teine Boleyni tüdruk. I osa (Ersen, 2016)

teine-boleyni-tudruk-esimene-osaVahelduseks üks ajalooline romaan. Alustasin selle lugemist suure huviga, sest mulle meeldivad ajaloolised romaanid. Ma siiski natuke pettusin, vähemalt alguses. Lõpp oli juba parem.

Tegevus toimub aastatel 1521-1529. Mary ja Anne Boleyn on rivaalitsevad õed. Mary pandi mehele 12-aastaselt. 13-aastaselt tuli ta õukonda ja jäi kuningale silma. Temast sai mõneks ajaks kuninga armuke. Mary sünnitab kuningas Henry VIII-le kaks last, tütre ja poja. Howardite pere näeb selles võimalust Mary kuningannaks teha. Perekond käsib Anne’il senikaua kuninga tähelepanu püüda, kuni Mary sünnitusest toibub. Ja Anne teeb kõikvõimaliku, et seal ka püsida ning õe asemel saada kuningannaks.

Raamatu alguses mind häiris kohutavalt Mary vanus ja ka kuninga vanus. Kuningas oli temast 23 aastat vanem. Minu jaoks on see nilbe. Samas ma saan aru, et siis oli teine ajastu ja teised kombed. Lõpuks ma siiski suutsin sellega harjuda, nii et see ei häirinud enam lugemist.

Õed olid nagu mingi kaup, mida pakuti kuningale, et terve perekond saaks heale järjele. Ei huvitanud nende ema-isa, ega onu (kes oli niiditõmbaja) oma laste tunded või mõtted. Veel vähem nende soovid. Kõik pidi toimuma ainult perekonna hüvanguks. Ja kui sa kuningale poega ei sünnitanud, siis sa olid automaatselt ebaõnnestunud.

Kui ma alguses lugesin raamatut kahtluste ja kõhklustega, et kas ma teist osa enam  tahangi lugeda, siis mida rohkem lõpu poole, seda huvitavamaks läks. Erinevad õukonnaintriigid, suhted perekonnas ja õdede omavaheline rivaalitsemine. Väga intrigeeriv raamat. Soovitan lugeda, kellele meeldib ajalugu ja ajaloolised romaanid. Kuigi päris ajaloolise tõe juures pole autor püsinud.