Tõlkinud Tiina Tarik
151 lk
Mulle väga meeldis Phyllida Law esimene raamat „Märkmed minu ämmale”.
Kui eelmine raamat oli Phyllida Law ämmast, siis „Kui palju kaameleid on Hollandis?” on tema emast Megost.
Pärast autori kasuisa onu Arthuri surma, kolib Phyllida pisikesse külla Šotimaal, et hoolitseda oma ema eest. Mego oli juba ennegi hajameelne, aga vanaduses läheb asi aina hullemaks ning temaga on raske toime tulla. Phyllidal on abiks lapsed Emma ja Sophie Thompson, sõbrad ja samuti erinevad abilised külast.
Paraku pean seekord tunnistama, et raamat osutus pettumuseks. Kirjastiil on hüplik ja segane ja mul oli kohati raske aru saada, millisest ajast ja kellest jutt käib. See raamat kuidagi üldse ei jõudnud minuni. Dementsus on muidugi tõsine ja kurb teema. Õnneks ei ole mina veel pidanud sellega kokku puutuma. Loodan muidugi, et nii see jääbki, aga kunagi ei tea, mis elu tuua võib.
Siin, nagu ka eelmises raamatus on teksti ilmestamiseks autori illustratsioonid ja need on armsad. Mulle küll meeldis autori esimene raamat rohkem, aga lugemiseks sobibki “Kui palju kaameleid on Hollandis?” vast pigem neile, kes on selle olukorraga ise kokku puutunud.
Triinu raamatublogi 
Lisa kommentaar