Tõlkinud Indrek Õis
295 lk
Proua Hana Lazare on Levana vanaema, kes on pärit Eestist, aga põgenes sealt Teise maailmasõja ajal sakslaste eest. Terve tema perekond tapeti Eestis Teise maailmasõja ajal. Vähemalt nii on vanaema kõigile rääkinud ja keegi pole kunagi tema loos kahelnud. Seda senikaua, kuni proua Lazare on juba eakas ning teda tabavad segadusehood, kus ta hakkab rääkima tundmatut keelt ja lugusid, millest Levana midagi ei tea.
Levana hakkab asja uurima, et vanaema päritolust rohkem teada saada. Teda on juba lapsest peale vanaema päritolu ja mälestused huvitanud, aga vanaema pole mitte midagi rääkinud, peale selle üldise loo.
Lugu on lihtsalt ja kiiresti loetav. Selles on mitu liini, peamiselt aga tänapäeva Levana ja mineviku proua Lazare oma. Raamatu algus oli minu jaoks huvitavam kui lõpp. Lõpp vajus natuke ära ning oli minu jaoks kuidagi lihtlabane ja kiirustades tehtud.
Minu jaoks ei läinud kuidagi kokku lapsepõlve Levana ja täiskasvanu Levana. Nad tundusid nii erinevad inimesed. Huvilistel soovitan raamatut ikkagi lugeda, sest põnevust on küll. Lihtsalt mul olid ootused võib-olla liiga suured ja ootasin lahendusest natuke enamat.
Triinu raamatublogi 
Lisa kommentaar