120 lk
„Ööpäevik” ongi kirjutatud päevikuvormis ning lugeda saab aastatel 2007-2012 kirjutatud ülestähendusi, mõtteid ja jutte. Autor ise ütleb, et kirjutas need peamiselt iseendale ja lugejale endas. Puudu on siit 2011. aasta päevik, sest autor kaotas selle kusagil Tartus ära.
„Ööpäevikut” tuleks lugeda väikeste osade kaupa, sest see on üks sünge lugemine. Heinsaar kirjutab siin, kuidas ta võitleb oma deemonite ning pahedega. Ta kirjutab, et ei saa ennast ikkagi vabaks lasta, sest siis on nad kohe tema kallal. Nagu ma raamatust välja lugesin, siis ta võitles peamiselt hasartmängu- ja alkoholisõltuvusega. Saab lugeda veel sellest, kuidas ta peab ennast päris tihti sundima, et loominguga tegeleda.
Mulle on alati meeldinud piiluda kirjanike hingeellu. Seekordne oli minu jaoks tõesti sünge lugemine, aga meisterlikult kirja pandud. Eks igalühel ole oma pahed ja halvad küljed, millega inimene võitleb. Heinsaarel on muidugi oma meetodid, kuidas nendega võidelda. Talle meeldib minna loodusesse ja matkata ning mõnda aega peale seda on hea olla. Huvitav oli lugeda sellest, kuidas ta käis Andres Ehiniga palverännakul Santiago de Compostelas.
Soovitan lugeda inimestel, kellele pakuvad huvi erinevad elulood ja lugeda raskustest, mis inimesi tabavad. Keeleliselt muidugi suurepäraselt kirja pandud. Väga aus pilk ühe loomeinimese ellu.
Triinu raamatublogi 
Lisa kommentaar