Tõlkinud Nele Mikk
303 lk
Aitäh kirjastusele Eesti Raamat selle romaani eest.
„Kuradikoobas” on viies romaan politseiülem Bruno sarjas. Eelnevad osad on „Surm Dordogne’is”, „Sünge juhtum viinamarjaistanduses”, „Must teemant” ja „Kalm neljale”.
St Denis’s on parajasti kevad. Koor valmistub ülestõusmispühade kontserdiks, kui jõel liuglevast paadist avastatakse alasti naise surnukeha. Juhtumit asub uurima linnakese politseinik Bruno, kes püüab kõigepealt kindlaks teha surnud naise isikut. Selgub, et see polegi nii kerge, sest kedagi pole kadunuks kuulutatud. Esmasel vaatlusel tundub nagu oleks naine sooritanud enesetapu. Kummaline on selle juures see, et kasutatud on satanismi sümboleid.
Lisaks sellele uurib Bruno ka linnale pakutavat kinnisvaratehingut, mis peaks olema tulutoov, aga mingid seigad selle juures on kahtlustäratavad.
Mulle endiselt meeldib Bruno. Raamatus on ta kangelane, kes kõike oskab ning leiab igale probleemile lahenduse. Natuke häirivaks on muutunud tema kahe naise vahel pendeldamine. Nii tahaks talle öelda, et tee oma valik ära.
Kriminaalsele poolele pole ka suurt midagi ette heita, kuigi kui naise isik kindlaks tehti, siis ei olnud raske aimata, kes sellest surmast kasu lõikab. See on kindlasti üks nendest sarjadest, millest võiks teha seriaali, sest lugedes mul jooksis filmilint silmade eest läbi.
Krimkade austajatele soovitan kindlasti lugeda. Raamatus on piisavalt põnevust aga ka muud väikese linnakese eluolu. Mina soovitaksin alustada sarja lugemist esimesest raamatust, aga osad on piisavalt iseseisvad, et ka üksikut raamatut lugeda.
Triinu raamatublogi 
Lisa kommentaar