Tõlkinud Elina Adamson
532 lk
„Ridade vahel” on omapärase ülesehitusega romaan. See koosneb kirjadest ja sõnumitest.
Kirjade põhjal saab lugeja teada, et juhtum puudutab peamiselt ühte asjaarmastajate näitetruppi. Sinna saabub kaks uustulnukat, kes hästi vastu võetakse. Teatritrupi juht Martin ei ole seekord hingega asja juures, sest tema lapselapsel Poppyl avastati ajuvähk. Korraldatakse suuri üritusi, et lapse uuendusliku ravikuuri jaoks raha koguda. Ja siis avastatakse kellegi surnukeha.
Kaks advokaadi praktikanti peavad tegelaste kirjavahetuse põhjal kindlaks tegema, kes on mõrvar. Keegi on selle teo eest süüdi mõistetud, aga advokaat arvab, et ta pole süüdi. See kirjavahetus ei ole täielik. Olemas on need kirjad, mida on õnnestunud taastada.
Alguses oli natuke kummaline sellises vormis kirjutatud raamatut lugeda. Arvasin, et sellest on raske aru saada, aga tegelikult suutis autor kenasti pinget üleval hoida. Osa asju olid küllaltki ilmsed ja aimatavad, aga osa oli minu jaoks täielik üllatus. Mul endal oli väga huvitav mõistatada, kes süüdlased on ja milles täpsemalt nad süüdi on. Autor on raamatu nii üles ehitanud, et ka lugeja on täiesti selle mõistatuse sees ja saab mõelda advokaadi küsimuste üle ja tõendite põhjal oma järeldusi teha.
Lõpupoole tundus raamat kohati veidi liiga pikk ja mingi hetke peale tekkis väike tüdimus. Tahtsin juba teada, et mis siis ikkagi juhtus. Samas siiski krimi- ja põnevikusõpradele soovitan lugeda.
Triinu raamatublogi 
Lisa kommentaar