Tõlkinud Victoria Traat
223 lk
Ma eeldasin, et see raamat räägib rohkem Tutanhamoni haua leidmisest ja selles sisalduvast täpsemalt, aga pigem on see eellugu sellele, mis viis haua leidmiseni ja lõpus kirjutab autor natuke ka leidmise momendist ka.
Raamat räägib peamiselt Howard Carterist ja tema teest arheoloogias. Ta oli pärit vaesest kunstniku perest. Juhus viis ta Egiptusesse joonistama üles leide, mida erinevatest hauakambritest leitakse. Sealt sai alguse tema tõsine huvi arheoloogia ja eriti just egüptoloogia vastu.
Samuti kirjutab autor arheoloogia algusaegadest, kuidas väärtuslike leidude juurde said nii asjaarmastajad kui haritud tegelased. Minu jaoks oli kummaline, et Egiptusest leitud muistseid esemeid nii vabalt maalt välja viidi. Õnneks olid Carteri leiu ajal asjaolud muutumas ning Egiptus tõstis oma häält, et kõik, mis sealt hauast leitakse, kuulub Egiptusele.
Kohati on raamat nagu põnevusromaan, kus oluline roll on inimsuhetel. Eks need tol perioodil olidki olulised. Lugeja saab raamatu kaudu Howard Carterist põhjaliku ettekujutuse. Ta oli mees, kes väga armastas arheoloogiat, kuigi ta ei olnud nii peent päritolu ja haritud nagu tol ajal kombeks oli. Samas oli Carteril ka teine pool, ta oli kergesti ärrituv ja ei saanud teistega eriti hästi läbi. See viskas tema teele mitmeid takistusi.
Ma alustasin raamatu lugemist küll veidi teistsuguste eeldustega, aga siiski oli tegemist huvitava lugemisega. Natuke kahju oli lugeda, kuidas paljud leitud aarded Egiptusest välja veeti või hauaröövlite poolt mustal turul maha müüdi või teadmatusest hävitati.
Soovitan lugemiseks neile, kellele pakub huvi arheoloogia, sest siin on jutustatud selle eriala algusaegadest ja tekkest. Samuti sobib raamat lugemiseks ajaloohuvilistele ja teistelegi, sest on põnevalt kirjutatud.
Triinu raamatublogi 
Lisa kommentaar