Katrin Pauts. Külmkingauurija (Rahva Raamat, 2021)

Külmkingauurija272 lk

Uurija Aleksander Saareste kodukülas Muhu saarel tegutseb püromaan, kes põletab maha erinevaid kolhoosihooneid või muid sarasid, aga alati nii, et keegi inimestest kannatada ei saaks. Saareste ise töötab muidu Tallinnas, aga püromaani juhtumeid saadetakse uurima tema, sest tegemist on ikkagi tema kodukülaga.

Seekord on maha põletatud sigala hoone ja paraku on seekord ka ohvreid. Ootamatult selgub, et üheks ohvriks on Saareste ema. Ta ei mõista, mida tema ema tegi öösel sigalas, kuhu tal mingit asja pole.

Saareste on peale ema surma ametlikult puhkusel, aga ikkagi ei anna miski selle juhtumi juures talle asu. Ta püüab seda omal käel uurida. Nagu ikka pole see lihtne ja tundub nagu need süütamised oleksid kuidagi tema endaga seotud.

Ainus hea asi, mis talle saarel tagasi olles meeldib, on see, et ta kohtub oma noorpõlve sümpaatiaga.

„Külmkingauurija” on hea lihtne lugemine. Seekord oli kriminaalne liin minu jaoks kuidagi liiga lihtne. Ma arvasin lahenduse enam-vähem ära. Kriminaalsest loost enam nautisin ma siin raamatus erinevate tegelaste karaktereid. Need oli huvitavad ja intrigeerivad ning mulle tundub, et tegelikust elust võetud. Need erinevad karakterid muutsid raamatu minu jaoks kuidagi muhedaks. Raamatu tegevus toimub vist kusagil nõukogude aja lõpu poole. Autor pole seda täpsustanud, aga mulle kuidagi tundub nii.

Kellele on eelnevad Katrin Pautsi raamatud meeldinud, siis peaks ka „Külmkingauurija” sobima. Soovitan lugeda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: