Ruth Rendell. Deemon mu silme all (Eesti Raamat, 2021)

Deemon mu silme allTõlkinud Ülle Jälle
226 lk

“Deemon mu silme all” on mu esimene tutvus Ruth Rendelli raamatutega. Ma arvan, et arendan seda tutvust edasi tema teiste teostega.

Arthur Johnson on viisaka käitumisega keskealine meesterahvas. Tal on oma kummalised suhtlusmaneerid. Naistega pole ta kunagi suurt suhelda osanud. Ta on üksiku eluviisiga. Tema elu täidavad tema oma veidrad rituaalid. Keegi tema naabritest ja tuttavatest ei oska aimata, et tegelikult on ta psühhopaat, kes tunneb vastupandamatut soovi naisi tappa. Arthur püüab visalt selle kirega võidelda ning tal on selleks maja keldris ideaalne “ohver” olemas, keda ta siis iga natukese aja tagant tapmas käib.

Ühel päeval kolib aga Arthuri maja allkorrusele psühholoogiadoktorant Anthony Johnson. Nad ei ole omavahel sugulased, lihtsalt nimed on nii sarnased. Anthony doktoritöö on just nimelt psühhopaatidest. Samas on tal raske doktoritööle keskenduda, sest samal ajal vaevlab ta armuvalu käes. Tema armastatu on paraku abielus.

Ja ühel päeval kaob maja keldrist ootamatult Arthuri “ohver”. Ta taipab, kes asja taga on ning haub kättemaksu. Ja tal on üha raskem võidelda oma tungiga tappa  …

Raamatu algus ajas mulle une peale. Pooleli ei jätnud ainult sellepärast, et vedasin raamatu maale kaasa. Pärast raamatu lõpetamist on mul hea meel, et ma seda pooleli ei jätnud. See on lihtsalt nii omapärane teos. Sattusin mingil hetkel täiesti Arthuri maailma ja mul hakkas temast täitsa kahju. Tema maailm on nii läbi imbunud tädi Gracie’st, kes ta üles kasvatas. Hale meel oli Arthuri pärast ja ma mõtlesin, et kas ta on päriselt ka tapnud või ta on suutnud kogu aeg seda instinkti maha suruda. Noh, mõne aja pärast selgub, et ta ikka on ning pole nii süütu ja kahjutu midagi.

Teiselt poolt oli see lugu kuidagi halenaljakas tema mõtetega. Arthuri mõttemaailm oli ikka hoopis erinev. See, kuidas talle oli oluline, mida teised temast ikka mõtlevad ja kuidas kõik keerles tema ümber. Talle nagu see ei tulnudki pähe, et asi ongi nii nagu teine inimene mõtleb.

Uskumatul kombel elasin ma kaasa mõlemale. Nii Arthurile tema vaevas kui Anthonyle tema armastuseteemal. Raamatu lõpp oli üllatav ja nii hea. Geniaalne raamat. Mulle meeldis, siin oli nii närvikõdi, aga samas oli see minu jaoks ka humoorikas. Veider öelda psühhopaadist kirjutava raamatu kohta humoorikas, aga mind ajas mitmel korral muigama. Mina igaljuhul soovitan lugeda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: