Louise Penny. Vaikelu (Varrak, 2009)

VaikeluTõlkinud Ede Kõrgvee
296 lk

Tahtsin lugeda raamatut “Tappev külm”, aga avastasin õnneks enne, et see on sarja teine osa. Mulle meeldib sarja ikka järjekorras lugeda, siis tuligi kõigepealt läbi lugeda sarja esimene raamat “Vaikelu”.

Tänupüha hommikul avastatakse Three Pines’i küla lähedal vahtrametsas armastatud kogukonnaliikme Jane Neal’i surnukeha. Kohalikud peavad seda lihtsalt jahiõnnetuseks ning esialgu jõuab samale järeldusele ka politsei. Quebeci kriminaalpolitsei peainspektor Armand Gamache on aga järjekindel ning tahab asjad lõpuni selgeks teha, et poleks mingit kahtlust. Asja uurides ja kogukonda jälgides paneb ta nii mõndagi tähele. Kellel oli põhjust heasüdamlikku Jane Neal tappa?

Armand Gamache on oma viiekümnendate aastate keskpaigas peainspektor, kes uurib kuritegu peamiselt inimesi jälgides ja nendega delikaatselt vesteldes. Raamat on ka aeglase kulgemisega ja mõrvajuurdlus edeneb vaikselt, suurt põnevust ja tagaajamist ei ole, aga siiski midagi köitis mind selles raamatus. Võib-olla just see tasa ja targu pinevuse kruttimine. Muidugi omapärased karakterid ka. Raamat sobibki lugemiseks pigem neile, kes eelistavad klassikalist kriminaalromaani.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: