304 lk
“Minu Peipsiveer” pakkus mulle kohe huvi, kui nägin kirjastuse kodulehelt, et selline raamat ilmumas on. Mul ei ole selle kohaga just eriti sidemeid ja seepärast tundub ta nii eksootiline ja no raamatu kaanepilt on üks kaunimaid, mida ma näinud olen. Unenäoline – just nagu raamat isegi.
Ma olen raamatukogus peos hoidnud tema ühte teist raamatut ja olen mõelnud seda lugeda. Ilmselt nüüd lisan ka selle oma lugemist vajavate raamatute nimekirja.
“Minu Peipsiveer” oli üks helge ja mõnus lugemine sellest, kuidas nad otsustasid ühe vaatamise põhjal osta Varnjasse maja ja siis seal kunstigalerii avada. See ei olnud muidugi kerge ja takistusi oli neil küllaga, aga lahkete inimeste ja juhuste tõttu kõik edenes.
Autor on erinevatest juhtumitest ja seiklustest kirjutanud nii ladusalt, et lugemine läheb kiirelt. See raamat tekitas hea tuju ja naeratuse suule. Mina soovitan kindlasti lugeda. Üks parimaid ja omanäolisemaid raamatuid Minu-sarjas. Muinasjutuline ja unenäoline raamat. Vanausuliste kombed ja tavad ning sibulatee on minu jaoks nii müstilised, et neid tahaks ka ise uudistada.
Ma olen korra Peipsi ääres käinud, aga mitte Varnja külas. Mul tekkis endal nüüd tahtmine sinna minna. Peab uurima, kuidas sinna saab, kui ise autot ei oma.
Triinu raamatublogi 