Berit Sootak. Viimane hingelind (Raudhammas, 2019)

Viimane hingelind291 lk

Mind võlus selle raamatu juures alguses kaanepilt ja pealkiri. Mõjus kutsuvalt ja nii see raamat mu kätte sattuski. Olgu öeldud, et tegu on noortekirjandusega.

Mirtel on juba lapsest peale käinud erinevate arstide juures ning lõpuks öeldakse talle, et ta on vaimuhaige ning peab minema kliinikusse ravile. Ta saadetakse Veriora kliinikusse, mis on muust maailmast eraldatud. Kliinik tundub Mirtelile kummaline, sest alguses pannakse talle kohe seal uueks nimeks Säde ning öeldakse, et ta tegelikult ei ole vaimuhaige vaid eriline inimene. Seal on mitmeid temataolisi õpilasi, kellel kõigil on mingi eriline võime. Ainult, et ta ei saa ikkagi aru, miks tema seal on. Ja siis hakkavad juhtuma erinevad sündmused.

Mulle meeldis see raamat ning ma tahan juba lugeda järgmist osa, sest see siin lõppes nii nagu peaks järg tulema. Kohati edenes see mul aeglasesemalt kui ma tahtsin, aga ilmselt ma olin lihtsalt kärsitu. Mulle meeldis, et siin oli kasutatud Eesti rahvapärimust. Veel meeldis mulle see, et peategelasel on samal päeval sünnipäev nagu minul. 😀 Selline mõnus noorteromaan nagu ikka, kus on palju tundeid ja ülepea kasvavaid emotsioone, aga ka põnevust. Soovitan lugeda.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: