Delia Owens. Kus laulavad langustid (Rahva Raamat, 2019)

Kus laulavad langustidTõlkinud Bibi Raid
391 lk

Ma avastasin selle raamatu ühe kolleegi kaudu, kes luges seda inglise keelsena. Ta jutustas sellest mulle ja mainis, et see tõlgitakse varsti eesti keelde. Mul tekkis selle raamatu vastu huvi ja nii ta detsembri jõulumüügilt soetatud saigi (kuigi ma ei plaaninud seda osta). See oli üks väärt ost.

See raamat jutustab loo noorest naisest nimega Kya. Kya on alles väike laps, kui kõik ta järjest hülgavad. Kõigepealt vanemad õed-vennad, siis ema, vend Jodie ja lõpuks isa. Ta jääb üksi padurale elama. Raamatu alguses on nii ilusti välja toodud, mis see padur on:

Padur ei ole soo. Padur on valgusruum, kus hein kasvab vees ja vesi valgub üheks taevaga. Aeglaselt liikuvad ojad uitavad uniselt mere poole, kandes päikest endaga kaasa, ning pikajalgsed linnud tõusevad tuhandete lumehanede kisa peale õhku, tehes seda ootamatu graatsilisusega – nagu ei oleks neid lendama loodud. (lk 11)

Ega keegi teda seal ei sega. Aegajalt käivad küll ametnikud, et teda kooli viia, aga väike tüdruk tunneb padurat nii hästi, et sealt ei saa teda keegi kätte. Nii ta seal kasvab suuremaks ja püüab ennast elatada. Mida suuremaks ta kasvab, seda üksikumana ta end tunneb. Ta ei mõista, miks linnaelanikud teda tõrjuvad. Lõpuks juhtub temaga see, mis ikka noorte inimestega – esimene armumine.

Lugu keskendub suuresti Kya kasvamisele ja arengule, aga samas on siin ka teine liin. Ühel päeval leitakse paduralt vana tuletõrjetorni juurest linna populaarseima poisi Chase Andrews’i surnukeha. Tundub nagu oleks see olnud õnnetus, aga kohalik šerif ei usu seda ning peamiseks kahtlusaluseks peetakse Kya’t.

See oli magusvalus raamat. Keeleliselt oli seda nii nauditav lugeda ja muidugi oli sündmustik ka huvitav. Ma ei ole ammu lugenud sellist teksti, kus loodusekirjeldusi on nii poeetiliselt edasi antud (ja loodus on siin olulisel kohal). Mu hing oli rahul seda lugedes. Ma lugesin seda väikest jupikeste kaupa, et pikendada seda naudingut. Minu jaoks oli see kuidagi harmooniline raamat, kuigi seda on veider öelda, sest teema on kõike muud, kui harmooniline. Üksindus ja tõrjutus ning see, et linnaelanikud teda omaks ei võtnud. See mõjuks igaühele halvasti.

Lisaks sellele lisas surmamüsteerium raamatusse põnevust. Kas Kya tegi seda või mitte?

Aitäh kolleegile, et ta minus selle raamatu vastu huvi tekitas ning mina omakorda soovitan raamatut kõigile lugemiseks.

Tõlge on ka suurepärane.

One thought on “Delia Owens. Kus laulavad langustid (Rahva Raamat, 2019)

Add yours

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: