Tõlkinud Rein Sepp
160 lk.
Mind viimasel ajal huvitavad erinevad müüdid ja eeposed. Nii sai loetud seegi teos, aga kahjuks jäi see minu jaoks kuidagi kaugeks.
Eepose keskmes on rüütel Parzivali seiklused ja juhtumised. Ühel hetkel ta lihtsalt läheb ema juurest seiklema, saab kuulsaks. Parzival on võitmatu. Ühel päeval ta päästab ühe lossiemanda teise rüütli käest ning nii leiab Parzival endale naise. Mees aga ei malda kaua paigal püsida ning läheb jälle seiklema. Lõppeb see kõik sellega, et eesmärgiks saab püha graali leidmine. Muidugi ei suuda Parzival unustada ka oma naist.
Raamat on kirjutatud värsivormis, osa teksti on esitatud proosas, sest eesti keelde ei ole tõlgitud tervet eepost, vaid osa sellest. Ausalt öeldes oli seda proosat lihtsam lugeda kui värsse. Eepos põhineb keldi kultuuril. Siin leiab mainimist ka müütiline kuningas Arthuriga (ehk Artus) ja teine eepos Niebelungide laul.
Mul üldiselt ei ole värsivormi vastu midagi, aga seda teost oli kuidagi väga raske jälgida. Ilmselt mängib selles rolli eepose kirjutamise aeg, mis on umbes 1200. aastal. Selle keel on kummaline ja autori mõttemaailm on hoopis teistsugune.
Triinu raamatublogi 