Jojo Moyes. Tüdruk, kes sinust maha jäi (Kunst, 2018)

moyes4_kaas_final.inddTõlkinud Mirt Väli
424 lk.

Oh, see oli lihtsalt suurepärane raamat. Mul oli sellega veider tunne. Loen ja raamat on nii hea, et ei julge lugeda, sest kardad, mis tegelastest saab, aga samas ikka tahad lugeda ka. Moyes on kindlalt üks mu lemmikkirjanikest. Tema raamatud on lihtsalt nii kaasahaaravad ja emotsionaalsed ning “Tüdruk, kes sinust maha jäi” ei ole erand. Selle lugemine oli puhas nauding.

Raamatus on kaks erinevat lugu. Esimene toimub Esimese maailmasõja ajal väikeses Prantsuse linnakeses, mille on okupeerinud Saksamaa. Edouard Lefevre on läinud sõtta ning tema naine Sophie on õe juures, et aidata tal võõrastemaja pidada. Sakslased võtavad võõrastemaja üle ning nõuavad, et neile seal igal õhtul head-paremat serveeritakse.

Võõrastemajas on üleval Sophie portree, mille Edouard maalis temast enne nende abiellumist. Maal jääb silma Saksa komandandile, kes seda muudkui imetleb ning kellele see saab kinnisideeks.

Teine lugu toimub 2006. aastal, kui kohtuvad Liv Halston ja Paul McCafferty. Liv on jäänud neli aastat tagasi ootamatult leseks ning Paul on lahutatud. Nende kohtumine on paljutõotav ning mõlemal tärkavad tunded, kuid nende suhetesse lööb kiilu seesama maal Sophie’st. Nimelt töötab Paul röövitud kunstiteoste otsimise ja õigusjärgsetele omanikele tagastamisega. Tema järgmine töö on leida maal “Tüdruk, kes sinust maha jäi”, mis väidetavalt peale Esimest maailmasõda kadunuks jäi. Suur on tema üllatus, kui ta avastab selle Livi magamistoast.

Nii algab võitlus maali pärast, mis ähvardab lõhkuda kõik Livi suhted, aga ta ei suuda maalist loobuda. See tähendab tema jaoks liiga palju. Liv asub uurima, mis juhtus Sophie ja Edouardiga, et teada saada maali lugu. Samal ajal on Paul raskes olukorras. Ühelt poolt tema töö, aga teisalt ei suuda ta Livi südant murda.

See oli nii emotsionaalne ja hinge minev raamat. Haaras mind jäägitult endasse. Ma elasin kaasa nii Sophie’le, kes pidi sellel raskel ajal tegema sääraseid kohutavaid valikuid, et päästa oma perekond, kui ka Livile, kes lõpuks oli üle saanud oma mehe surmast ja avas ennast uuesti armastusele.

Moyes oskab nii kaasahaaravalt kirjutada, et rabav. Kohati võib tunduda tekst liiga melodramaatiline, aga see ei häiri üldse. Pigem see sobibki antud raamatusse. See on romaan armastusest, rasketest valikutest ning lootusest. Lihtsalt rabav lugemiselamus. Soovitan lugeda!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: