Katharine McGee “Tuhandes korrus” (Pegasus, 2018)

tuhandes-korrusTõlkinud Katariina Kirss
384 lk.

Selle raamatuga on nii, et alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama. Alguses mul edenes lugemine aeglaselt, sest tegelased käisid mulle närvidele. Ja siis kuskil 100 lehekülge enne lõppu ma suutsin ära unustada selle, et nad mulle ei meeldi, sest siis hakkasid toimuma põhisündmused.

Tegevus toimub tulevikus, täpselt saja aasta pärast, aastal 2118 Manhattanil tornis. Torn on tuhande-korruseline pilvelõhkuja. Selles tornis on nii-öelda kõik eluks-vajalik olemas. Sa ei pea tornist väljuma, et poodi, kirikusse, peole või parki minna. Kõik on juba sisse ehitatud. Ülevalt elavad rikkad ja alumistel korrustel vaesed.

Raamatus on tegelasi päris palju. Peamisi tegelasi on viis: Leda, Eris, Rylin, Watt ja Avery. Enamus neist on rikkad 17-18-aastased noored, kelle elud on täis intriige ning saladusi. Leda on rikas narkar, kellel on kinnismõte ühe poisi suhtes. Eris on rikas ja sarkastiline tüdruk, kelle perekond ootamatult laguneb ning ta on sunnitud vaeste hulka kolima. Rylin meeldis mulle nendest kõige rohkem, kuigi ka tema käitus minu meelest arutult. Ta käib rikka poisi juures koristamas. Watt on tehnikahuviline poiss, kelle valduses on ese, mille eest ta võib väga pikaks ajaks vangi minna. Kõige lõpuks Avery, kuldne tüdruk, kes elab pilvelõhkuja kõige kõrgemal, tuhandendal korrusel. Tal on kõik olemas, ta on rikas, ta on kõige ilusam, sest ta on konstrueeritud oma ema ja isa parimatest geenidest. Ometi on temalgi üks saladus.

Nad ei ole otseselt sõprade grupp.  Nad on lihtsalt mingil moel teineteisega seotud. Siin on omajagu intriige ning ülemõtlemist. Kõik saab alguse sellest, et Leda on armunud ühte poissi ning tal tekib mõte teada saada kõike, mida poiss mõtleb ning teeb. Lõppeb see kõik muidugi katastroofiga ja mul oli tõeliselt kahju, et see juhtus just tolle tegelasega, kes ka mulle lõpus meeldima hakkas.

Minu jaoks oli alguses lugedes tegevusest endast huvitavam hoopiski tuleviku kirjeldus. See, kuidas ehitatakse üks torn ning sa ei peagi sealt väljuma. Võidki kogu oma elu seal veeta. Ometi on piirid lahti. Transport on kiirem, tõhusam ja mugavam. See vastuolu oli minu jaoks ääretult huvitav. Kõik see tehnika areng ei ole raamatus siiski suutnud inimese olemust muuta. Tegelased endiselt armastavad, tunnevad kurbust, pettumust, viha ning soovi kätte maksta.

Teiseks oli omapärane see, et täiskasvanuid ei olnud eriti näha. Nad olid küll olemas, aga tagaplaanil ning lasid teismelistel teha, mis nad tahtsid.

Minu tunded selle raamatu suhtes on vastuolulised. Mul võttis selle lugemine ootamatult kaua aega, aga samas ei ole tegu igava raamatuga, kuigi tegelased panid mu kohati silmi pööritama (ma ei salli, kui nad raamatus silmi pööritavad 😀 ). Lõpp oli muidugi kurb ja põnev.

Sellele raamatule on ilmunud ka järg, mida veel eesti keeles ei ole (aga ehk kunagi ikkagi tuleb). Ma tahaks kohe seda järge lugeda, sest mulle tundub, et see esimene osa oli kõik ainult sissejuhatus järgnevale ning nüüd alles hakkavad põhisündmused toimuma. Kuuldavasti peaks selle aasta augustis ilmuma ka sarja kolmas osa, aga eks näis.

Head lugemist! 🙂

Advertisements

One thought on “Katharine McGee “Tuhandes korrus” (Pegasus, 2018)

  1. Mul oli sama. Algul see tegelastega tutvumise osa ei edenenud eriti. Aga siis läks põnevaks. See tuleviku kirjeldus-kas see ongi nii kauge tulevik? Tahaks ka järgmist osa lugeda, tahaks teada mis edasi saab.

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s