Paullina Simons. Bellagrand (Varrak, 2016)

bellagrandTõlkinud Riina Jesmin
524 lk.

Seda raamatut lugesin ma päris pikalt (lugesin e-raamatukogu ELLU vahendusel). Alustasin juba detsembri alguses vist. Alguses tundus raamat mulle igav. Mõtlesin selle vahepeal isegi pooleli jätta, aga kui ELLU kinni panin, siis miski hoidis nagu kinni. Miski jäi hinge kriipima ja nii ma selle ikka lõpetasin. Pealegi ma tahan lugeda tema Vaskratsaniku sarja ning “Bellagrand” on selle eellugu.

Gina on noor Itaaliast pärit immigrant, kes on tulnud koos perega Ameerikasse paremat elu otsima. Ta kohtub noore Harryga, kes on rikka ja tuntud perekonna ainus poeg. Nende armulugu saab alguse trotsides kõiki selleaegseid tavasid. Harry jätab oma pruudi nädal enne pulmi maha, et koos Ginaga olla ning Harry perekond ütleb temast lahti.

Nende vahel on suur armastus, kuigi neid kimbutavad erinevad eluraskused. Ausalt öeldes ei saanud mina sellest suurest armastusest aru, sest see mees oli lihtsalt jobu. Ainuke koht, kus tõesti tundus, et tegu on suure armastusega, oli siis, kui nad viibisid Bellagrandis. Sedagi sunnitult, sest Harry pidi veetma seal kolm aastat koduarestis riigivastaste tegude eest.

Harry nimelt pooldas kommunismi ja ta kutsus inimesi üles hävitama kehtivat korda Ameerikas. Ma lihtsalt ei suutnud seda meest mõista. Ausalt öeldes tundus ta mulle lihtsalt loll. Ta oli nii idealistlik. Nad elasid alguses Gina ema juures. Gina pidi tööd rabama, et neil süüa oleks, sest Harryle ei sobinud ükski töö. Tema eelistas kogunemisi, kus sai inimesi mässule õhutada. Isegi korduvad arreteerimised ei muutnud tema käitumist. Isegi see ei muutnud tema suhtumist, et Bellagrandis koduarestis olemine oli tema viimane võimalus. Kui ta ennast kokku ei võta, oodanuks teda välja saatmine Nõukogude Liitu. Selgub, et ta tahtiski sinna nii väga, et lasi endalt kodakondsuse ära võtta.

Mind nii häiris selle mehe suhtumine, et ainult tema unistused on õiged ja teised ei tea asjast midagi. Isegi tema endised kamraadid, kes Nõukogude Liidust põgenesid ja seal toimuvast rääkisid, ei suutnud tema silmi avama panna.

Ja Gina? Ta teadis, et see on tee hukatusse ja ikka järgnes sellele mehele ja viis oma poja ka sinna. No ma ei või. Selline asi lihtsalt ärritas mind. Ometi ma ei suutnud pooleli ka jätta. Mingi aja pärast võtan ka järgmised selle autori raamatud ette, aga vaheapeal keskendun teistele teostele. Püüan leida midagi kergemat, sest jaanuari lugemised on kõik kuidagi sünged juhtunud. Ka need, mis praegu pooleli on. 😀

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s