Catherine Chanter. Kaev (Eesti Raamat, 2017)

kaevTõlkinud Piret Lemetti
351 lk.

“Kaev” on väga ilusa kaanekujundusega raamat, sisu raamatul nii kena ei ole ning minu jaoks oli tegu järjekordselt raske raamatuga. Teine raamat järjest, mille lugemine ei tahtnud kuidagi edeneda. Ängistav ja rusuv romaan, mis sisaldas enamasti ka liiga palju heietusi. Mingi põnevusmoment oli ka, sest tahtsin siiski saladusele jälile jõuda. Lõppkokkuvõttes valmistas see siiski mulle pettumuse.

Ruth ja Mark kolivad Londonist maale, tallu nimega Kaev. See on maaliline koht. Rohelise ja lopsaka loodusega idülliline koht. Koht, kus Ruth ja Mark saavad uuesti oma elu alustada. Koht, kus nad saavad hoolitseda oma tütrepoja Lucieni eest.

Kõik tundub suurepärane, kuni selle hetkeni, mil Inglismaad tabab põud. Põud on kestnud juba paar aastat. Loodus on hävinud, ärid läinud pankrotti, taludest pole enam midagi järel. Ainuke koht Inglismaal, mida põud pole puudutanud on Kaev. Seal on endiselt kõik roheline ja lopsakas ning sajab vihma.

Ümberkaudsed inimesed arvavad, et tegu on mingi nõidusega. Keegi mürgitab nende koera, inimesed tahavad tulla Kaevule, nad sätivad ennast Kaevu juurde laagritesse. Perekonnale tehakse pakkumine Kaevu müümiseks. Lõpuks on nad seal Kaevul nagu vangid. Välja nad minna ei saa ja sisse ei taha nad ka kedagi lasta. Lõpuks teeb Ruth erandi neljale nunnale.

Nende omavahelised suhted lähevad pingeliseks, mis on ka loogiline, kui inimesed on sunnitud sellises isolatsioonis olema. Ruth pühendab ennast usule ja on nii oma usus sees, et unustab isegi hoolitseda oma tütrepoja Lucieni eest. Ja siis ühel hetkel on Lucien kadunud ning tema mõrvas süüdistatakse Ruthi. Aga kas see siiski oli tema? Või oli tapjaks hoopis pedofiilias süüdistatud Mark või usuhullust nunn Amelia?

Ruth jutustabki oma lugu olles pärast mõrva Kaevul koduarestis. Ta üritab meenutada, mis juhtus ja kas ta tõesti meeltesegaduses tappis Lucieni.

Lugemise käigus püüdsin aru saada, mis žanri raamat kuulub. On ta ulme, krimi, psühholoogiline romaan või midagi muud? Ilmselt vist segu. Igatahes oli tegemist raske lugemisegea. Lisaks olid raamatus hooletusvead, mis lõpus natuke häirima hakkasid. Tegemist on autori debüütromaaniga, nii et ehk on järgmine juba natuke parem.

Mulle ei meeldinud ka raamatu peategelane Ruth. Ma ei suutnud teda mõista. Mis viib inimese nii kaugele, et ta hakkab lausa narruseni usklikuks, nii et unustab kõik muu enda ümber. Ma lihtsalt ei mõista neid usuhulle. Oma mõistust pole nagu üldse olemas ja ta usub pimesi, mida talle öeldakse. Ma arvan, et see ilmselt tegigi minu jaoks raamatu natuke vastumeelseks. Lõpuni lugesin tõesti ainult selle pärast, et tahtsin teada, mis müsteerium seal Kaevul valitseb ja isegi seda ei saanud teada. Nii et teos valmistas mulle pettumuse.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s