Heli Künnapas. Ütlemata sõnad (Heli Kirjastus, 2016)

ütlemata-sõnad252 lk.

Eesti autorite raamatuid ma loen suhteliselt harva, välja arvatud Minu-sari. Seekord siis vahelduseks üks Eesti autori raamat esimesest armastusest. Tegemist on noortekirjanduse valdkonda kuuluva teosega.

Ma tänan autorit, Heli Künnapast, kes mulle oma raamatu saatis. Lisaks oli pakis veel “Jõuluks koju”. Ma küll ei tea, millal jõuan seda lugeda, sest raamatukoguraamatud nõuavad eelkõige tähelepanu. Nendel on ju tähtaeg.

Peategelased on gümnaasiumiõpilased Maria ja Joel. Maria on selline hall hiireke, kes õpib hästi, aga muul ajal eriti silma ei paista. Pelgab natuke teiste inimestega suhtlemist. Joel vastupidi on väga silmapaistev. Bändimees ja aktiivse seltsieluga. Kooliasjades ta nii tubli ei ole.

Selles mõttes on lugu küllalt tavaline. Nad saavad lähemalt tuttavaks ühes laagris ja loomuliku jätkuna armuvad. Kumbki muidugi oma tunnetest ei räägi. Ja siis hakkab üks kokku-lahku mäng. Lõpplahendus oli natuke etteaimatav, aga kuidas täpselt see juhtus, oli ootamatu.

Raamat oli huvitav ning põnev lugemine, aga minu jaoks natuke ebausutav. Kõik see kuritegelik pool. Kas on võimalik, et selline noor poiss kuulub juba aastaid mingisse kriminaalsesse jõuku ja on nädalavahetuseti kogu aeg purjus. Joomist ma isegi usun. Ma sain aru, et emaga ta vist ei suhelnudki. Noh okei, see selleks. Tüdrukul on pere olemas ja tal on head suhted oma vanematega. Kuidas on võimalik, et ta smugeldab poisi oma tuppa magama, nii et vanemad sellest teada ei saa.

Ma pean ütlema, et mulle ei meeldinud see poiss üldse. Nii nõrga iseloomuga. Muudkui lubab ja lubab ennast parandada ja esimese raskuse ilmnemisel tõmbab nina jälle täis ja siis muidugi helistab jälle Mariale. Kahjuks on ka mul olnud juhust ühte sellist tüüpi tunda. Võib-olla sellepärast mulle Joel ei meeldinudki.

Tegelastest meeldis mulle kõige enam hoopiski Maria vanaema.

Aga raamatut soovitan siiski lugeda. Teemaks esimene armastus. Kõik need õrnad tunded ja varastatud hetked. Natuke uskumatu tundus, kui täiskasvanulikult käitus 16-aastane esimest korda armunud tüdruk. Aga võib-olla ongi teismelised tänapäeval nii targad.

Ühe asja kallal tahaks veel norida. Minu meelest oli raamat natuke toimetamata. Päris palju oli lohakusvigu sees. Raamatus on ka päris palju klišeesid.

Pealkiri on raamatul ilus ja samuti ka kujundus. Pealkiri vastab ka raamatu sisule. Moraal on, et tuleks rohkem rääkida, aga nii raske on ju avameelselt rääkida ja oma hing teise ees avali kiskuda, teadmata, mida teine mõtleb või tunneb.

 

 

Advertisements
Rubriigid: Raamatud, sildid: , , , , , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s