Susan Meissner. Saialillede sügis (Ersen, 2016)

saialillede-sugis“Saialillede sügis” on üks väga-väga hea raamat. Ma ei oodanud sellelt raamatult eriti palju, aga see üllatas mind. Arvasin, et tegemist on tüüpilise armastusromaaniga, aga raamatul on hoopis sügavam sisu.

Raamatu autor on paigutanud teose sündmused ajaloolisse konteksti väikeste mugandustega. Ellise saarel haigla, Triangle Shirtwaist’i tulekahju ja terrorirünnak on tegelikult ka toimunud sündmused.

Tegevus toimub aastatel 1911 ja 2011. Clara Wood on meditsiiniõde, kes töötab Ellise saarel Ameerikasse saabuvate immigrantidega. Ta on seal olnud terve aasta, ega suuda sealt lahkuda. Ta on ennast sinna kapseldanud, sest nägi pealt, kuidas tema armastatud mees Triangle Shirtwaisti tulekahju ajal surnuks kukkus.

Ühel päeval saabub Ellise saarele Andrew Gwynn, kes põeb sarlakeid. Andrew on kaotanud oma naise ja Clara tunneb talle kaasa. Clara asub tema eest hoolitsema ja kui mehel on talle üks palve, siis ei suuda ta keelduda. Seda tehes satub ta ühele saladusele ning ta peab otsustama, kas räägib sellest mehele või mitte.

2011. aasta septembris möödus kümme aastat maailma kaubanduskeskuse terrorirünnakust. Taryn Michaels on ennast veennud, et ta on õnnelik töötades kangapoes ja üksi tütart kasvatades. Ta arvab, et on mehe kaotusest üle saanud, kuni avaldatakse üks ammune foto ja ta elab jälle läbi need hetked, kui ta mees selles terroriaktis surma sai. Naist vaevavad süümepiinad. Kui poleks olnud tema sõnumit, oleks mees jäänud enda korrusele ja tal oleks olnud võimalus ellu jääda. Taryn isegi oleks võinud surma saada, aga ta jäi kohtumisele hiljaks ning tema elu päästis üks võõras mees.

Raamatu kahte liini ei seo mitte midagi muud, kui üks sajandivanune sall. Kollane ja saialilledega. See sall annab lootust, et  ükskõik, mis juhtub, peale vihmasadu tuleb mõne aja pärast jälle päike välja.

Raamatus on käsitletud väga emotsionaalseid teemasid – surm, lein, armastus. Sellepärast ma ei suutnud seda väga palju järjest lugeda. Raamatus on mitmeid kurbi sündmuseid, aga sellest hoolimata jättis see lõpuks mu hinge helge tunde. Ükskõik, mida elu toob, lootust ei tohi kaotada. Soovitan lugeda!

 

Advertisements
Rubriigid: Raamatud, sildid: , , , , , , , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s