Siobhan Dowd. Laps, kelle aeg (Ajakirjade Kirjastus, 2016)

KAAS_2.indd“Laps, kelle aeg unustas” on Siobhan Dowd’i viimane raamat, mille ta lõpetas enne oma surma 2007. aastal. Ta sai selle teose eest 2009. aastal postuumselt Briti kirjandusauhinna Carnegie Medal. Nii et peab olema hea raamat ja minu meelest see nii ka on.

Peategelaseks on 18-aastane Põhja-Iiri noormees Fergus, kes koos onuga ebaseaduslikult turvast lõigates leiab turba seest surnukeha. Tundub, et laps on tapetud. Kohale kutsutakse spetsialistid, kes asuvad juhtumit uurima. Selgub, et rabalaps on sajandeid turba sisse maetuna olnud. See tüdruk hakkab ennast Fergusele unes ilmutama ja rääkima, mis temaga juhtus.

Kuid raamatus peitub palju enamat. Taustaks on Põhja-Iirimaa rahutused. Tema vend hakkab vanglas pidama näljastreiki. Isa kiidab selle heaks, sest see on patriootlik tegu ja iseseisvuse saavutamiseks kõlbavad kõik vahendid. Ta on uhke oma poja üle. Emale vastupidi ei meeldi see üldse. Ta soovib, et poeg lõpetaks näljastreigi ja jääks elama. Sellepärast on ka kodune õhkkond pingeline. Lisaks veel onu, kes õpetab Fergusele autosõitu ja tundub, et on neutraalsel seisukohal Põhja-Iirimaa rahutuste suhtes.

Samal ajal on Fergusel vaja sooritada lõpueksamid, et minna arstiks õppima. See on tema eluunistus. Ta tahab sellest kolkast lahkuda. Samas Fergus armub esimest korda ja ta tõmmatakse sunniviisiliselt vedama pakke üle piiri. Lõpuks küll selgub, mis asju ta üle piiri veab. 🙂

Fergusel on veel üks nö patt hingel, mida ühel põhja-iirlasel olla ei tohiks. Ta nimelt sõbrustab vaikselt ühe vastaspoole sõduriga, kes piiripunkti valvab.

Alguses mulle tundus, et ma ei suuda hästi sellesse raamatusse sisse elada, aga see oligi õnneks ainult alguse asi. Väga mõnusalt ja ladusalt kirjutatud. Samuti mõtlemapanev. Kas iseseisvus on nii tähtis, et ennast sellepärast vanglas surnuks näljutada? Fergus mõtleb veel, et briti sõdur on ju samasugune inimene nagu tema. Et pole nii erinev midagi ja ta ei suuda Owaini vihata. Lisaks ei kiida ta heaks oma venna näljastreiki. Ta otsib argumente, miks vend peaks selle lõpetama. Ta armastab väga oma venda ja ei soovi ta surma. Soovitan lugeda!

Veel natuke raamatu taustast. 1981. aastal alustas mitu Ajutise IRA ja Iiri Rahvusliku Vabastusarmee liiget vanglas näljastreiki saamaks poliitvangide eristaatust. 10 meest näljutas ennast surnuks. Mõned perekonnad andsid loa oma teadvusetus olekus pojad viia haiglasse, kus neid tilguti abil toideti. Ülejäänud otsustasid mitte sekkuda. Streik lõppes 1981. aasta oktoobris ja mõned näljastreikijate nõuded täideti.

 

Advertisements

One thought on “Siobhan Dowd. Laps, kelle aeg (Ajakirjade Kirjastus, 2016)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s