Barbara Freethy. Ära ütle ühtegi sõna (Ersen, 2016)

ara-utle-uhtegi-sonaLugesin vahelduseks ühte ajaviiteromaani. See on armastuse sugemetega põnevusromaan.

Julia DeMarco on hiljuti kaotanud ema ja plaanib nüüd pulmi, kui ta järsku näeb pooljuhuslikult ühes muuseumis pilti. Pilt on ühest vene orvust, aga Julia arvab, et pildil on tema. Ta peab seda imelikuks, sest temal on ju perekond olemas ja see tüdruk pildil ei saa kuidagi tema olla.

Nii ta otsustabki asja uurida, et sellele mõistatusele selgust saada. See muidugi ei meeldi tema peigmehele ja õele Lizile. Kuna foto teinud mees on surnud, siis pöördub Julia tema poja Alexi poole, et tõde teada saada. Alex on nägus meesterahvas, kes otsustab naist aidata. Nende uurimise käigus tõmbab neid aga vastupandamatult teineteise poole. Nagu ikka tulevad lõpuks kõik saladused päevavalgele ning ei puudu ka ohtlikud momendid. Õnneks lõppeb kõik ikka õnnelikult.

Selline mõnus õhtune lugemine. Minu meelest just kõige põnevam ei olnud ja tulemus oli ka enam-vähem ette teada. Ma lugesin enne seda raamatut mitmeid teisi põnevusromaane ja “Ära ütle ühtegi sõna” kahvatus nende kõrval. Muidu kerge ja lihtne lugemine. Mulle meeldib lugeda raamatuid, kus kõik lõppeb õnnelikult. 😀 Varem olen sellelt autorilt lugenud raamatut “Sel ööl“, mida olen siin ka tutvustanud.

Advertisements
This entry was posted in Raamatud and tagged , , , , . Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s