“Tants lohedega” on George R. R. Martini sarja “Jää ja tule laul” viies osa. Selle raamatu tõlkimist tuli kaua oodata. Tahaks loota, et selle teine raamat tuleb ka õige pea. Muidu kipuvad tegelased meelest minema, kuigi raamat on põnev, aga neid erinevaid tegelasi on nii palju, et alguses oli vaja mõnede juures meelde tuletada, et kes on kes. Raamatu taga on õnneks toodud erinevate kodade sugupuud.
Seekordne raamat on minu meelest natuke aeglasema tempoga, kui eelmised. Kogu aeg nagu midagi toimub, mingid plaanid, sepitsused ja intriigid, aga nende tulemusi pole veel näha. Ehk siis tuleb oodata järgmist osa.
Trooninõudlejaid on mitu ja neid tuleb veel juurde, nii et läheb põnevaks, kes siis lõpuks trooni saab ja mismoodi kõik lõppeb.
Idas valitseb endiselt Daenerys oma lohedega, keda ta ei suuda ohjata. Tal on palju vaenlasi ja neid tuleb aina juurde. Samas on tal ka toetajaid, kes teda igati abistavad, aga ta ei usalda eriti kedagi.
Tyrion on ka teel Daeneryse juurde, aga teda tabavad igasugused sekeldused, millest ta saab temale omaselt üle nalja ja kavalusega.
Minu lemmiktegelane selles sarjas, kes veel elus on, on Jon Snow. Ma loodan, et ta ka järgnevates raamatutes ellu jääb. Kuigi senised raamatud on näidanud, et kes vähegi meeldima hakkab, see saab surma. Jon valitseb endiselt müüril ja püüab seal metslaste ja vahtkonna vahelisi suhteid tasakaalus hoida.
Hea meel on tõdeda, et selles raamatus on taas juttu Brandon Starkist ja tema teekonnast. Eelnevas osas temast juttu polnud. Aga nagu autor ise on öelnud, siis “Tants lohedega” ei järgne raamatule “Vareste pidusöök”, vaid kulgeb sellega käsikäes. Kui raamatu “Vareste pidusöök” tegevus on rohkem suunatud Kuningalinnas, Raudsaartel ja Dorne’is toimuvale, siis “Tants lohedega” keskendub Mustale Kantsile ja Müürile, Müüri tagusele alale, Pentosele ja Orjalaevade lahele.
Tegemist on kaasahaarava ja põneva raamatuga. Tahaks kohe juba järgmist osa alustada, aga kahjuks peab ootama. See osa oli eelnevatest natuke pehmem ja leebem, eriti kedagi surma ei saanud. Autoril on mõnus ja omapärane fantaasia. Soovitan lugeda.
Triinu raamatublogi 