M. L. Stedman. Valgus ookeanide vahel (Pegasus, 2016)

valgus-ookeanide-vahelRomaani “Valgus ookeanide vahel” põhjal on valminud ka samanimeline film, mis praegu kinodes jookseb. Mina tegin seekord pattu ja vaatasin enne filmi ja nüüd lõpetasin raamatu lugemise. Tavaliselt ma teen vastupidi, aga seekord ei jõudnud raamatut ära oodata.

Õnneks see minu lugemiselamust ei rikkunud. Ma teadsin küll, mida oodata, aga see ei seganud. Film on raamatule sarnane. Palju ei ole muudetud.

Raamatu tegevus toimub peale I maailmasõda, kui Tom Sherbourne naaseb sõjast Austraaliasse ning läheb Janus Rock’ile majakavahiks. Ta kohtub Isabeliga. Nad armuvad ja abielluvad. Pärast luhtunud lootusi last saada, on Isabel murtud. Ühel hommikul aga uhub ookean randa paadi, kus on surnud mees ja väike imik. Nad otsustavad imiku ise üles kasvatada.

See on üks parimaid raamatuid, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Siin ei saa kedagi hukka mõista või kellegi poolt olla, sest raske on kõigil. Karm teema on nii hästi kirja pandud. Ja tegemist on autori debüütromaaniga. Ma loodan, et ta kavatseb veel kirjutada, sest mina igatahes tahan veel tema raamatuid lugeda.

Viimaste lehekülgede lugemise ajal pisarad lihtsalt voolasid. See oli südamlik ja nii nii kurb. Nii hästi kirjeldatud kõik need tunded ja emotsioonid. Filmi vaadates juba mõtlesin, et raamatus saab neid veelgi paremini kirjeldada ja autor ei petnud mu ootusi. Film oli hea ja raamat oli lihtsalt super. Soovitan lugeda!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s