Rein Muuluka. Abandonia: Eestimaa mahajäetud paigad (Tänapäev, 2016)

abandonia-eestimaa-mahajaetud-paigadSeekord leiab mu raamatututvustuse ka Tallinna Keskraamatukogu blogis Lugemiselamused. Aga lisan kogu teksti siia ka.

Varemed oma olekuga tõmbavad mind ligi ja samal ajal ka pelutavad. Nendes on midagi maagilist. Nad on lummavad. Vaatad neid mahajäetud ja hooletusse jäänud ehitisi ja mõtled, et kes olid inimesed, kes need hooned ja mõisad lõid, mida nad tundsid ja mõtlesid. Ja lõpuks, miks jäid need hooned hooletusse. Kahju on käest lastud ilusatest mõisatest ja kindlustest. Nõukogudeaegsed hooned mulle millegipärasat nii hinge pole pugenud.

Selles raamatus on üle kahesaja pildi Eestis asuvatest ja hiljuti asunud tähelepanuväärsematest mahajäetud paikadest. Piltide all on tutvustav tekst, millega tegu, milleks hoonet kasutati ja miks maha jäeti ning mis temast tänaseks on saanud. Rõhk on 20. ja 21. sajandil kasutuseta jäänud kohtadel ja ehitistel üle Eesti. Käesoleva raamatu valmimise käigus külastas autor Eesti mõisaid, koole, kirikuid, pommivarjendeid, kolhoosi- ja sovhoosirajatisi, kaevandusi, raketibaase, kortermaju, vabrikuid ja muid inimtekkelisi paiku.

Fotod on must-valged ja ilmselt see annabki neile selle lummava efekti. Värvilistena ei oleks need pooltki nii mõjuvad.

Raamatus ei ole ainult pildid. Lisaks piltide allkirjadele on piltide vahel ka tekstilõigud, mille kaudu jutustatakse ajalugu. Natuke on mõisate kujunemisest, esimese Eesti Vabariigi ajast, nõukogude ajast kuni tänapäevani. Sissejuhatuses kirjutab autor päris pikalt varemetest filosoofilisest vaatenurgast.

Lõpus on toodud veel fotod mahajäetud hoonetest. Autor on lasknud mõned aastad mööda minna ja siis on ta neid uuesti pildistanud. Fotod annavad väga ilmekalt edasi, mis nende aastatega muutunud on.

Selle raamatu lugemine-sirvimine oleks edenenud kiiresti, aga ma võtsin teadlikult selle raamatu nautimiseks aega. Väga omapärane ja huvitav teos. Soovitan seda teilegi.

 

Advertisements

Linda Goodnight. Mälestuste maja (Ersen, 2016)

malestuste-majaVahelduseks üks naistekas, mis on mõnus ja helge. Natuke kurbust ka sekka, aga lugedes ja lõpetades seda raamatut, jäi hinge siiski helge tunne.

Julia elab Honey Ridge’is ja ta peab seal külalistemaja. Julia toibub seal oma purunenud abielust ja poja kaotusest, kui ootamatult satub tema külalistemajja Eli Donovan. Eli on just vanglast vabanenud ja otsib tööd. Lisaks saab ta ootamatult teada, et tal on poeg Alex, kelle eest ta peab hoolt kandma hakkama.

Eli lepib vähesega ja on rahul, et ta sai tööd. Ta ei maini Juliale, et on eksvang. Samamoodi ei maini Julia talle, et ta on kaotanud oma poja. Mõlemal on oma saladused ja kumbki püüab lihtsalt  olla, aga sellest hoolimata tõmbab neid teineteise poole.

Lisaks veel maja, kus nad elavad – Virsikuaia külalistemaja. Majal on oma ajalugu ja seal juhtuvad imelikud sündmused. Nii Julia, Eli kui ka Alex leiavad majast väikeseid kuulikesi. Samuti on majas väga hea ja helge õhkkond. Nii rullubki Julia ja Eli loo taustal lahti ka üks kodusõjaaegne armastuslugu.

Soovitan lugeda nendel, kes igatsevad midagi head ja mõnusat.

M. L. Stedman. Valgus ookeanide vahel (Pegasus, 2016)

valgus-ookeanide-vahelRomaani “Valgus ookeanide vahel” põhjal on valminud ka samanimeline film, mis praegu kinodes jookseb. Mina tegin seekord pattu ja vaatasin enne filmi ja nüüd lõpetasin raamatu lugemise. Tavaliselt ma teen vastupidi, aga seekord ei jõudnud raamatut ära oodata.

Õnneks see minu lugemiselamust ei rikkunud. Ma teadsin küll, mida oodata, aga see ei seganud. Film on raamatule sarnane. Palju ei ole muudetud.

Raamatu tegevus toimub peale I maailmasõda, kui Tom Sherbourne naaseb sõjast Austraaliasse ning läheb Janus Rock’ile majakavahiks. Ta kohtub Isabeliga. Nad armuvad ja abielluvad. Pärast luhtunud lootusi last saada, on Isabel murtud. Ühel hommikul aga uhub ookean randa paadi, kus on surnud mees ja väike imik. Nad otsustavad imiku ise üles kasvatada.

See on üks parimaid raamatuid, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Siin ei saa kedagi hukka mõista või kellegi poolt olla, sest raske on kõigil. Karm teema on nii hästi kirja pandud. Ja tegemist on autori debüütromaaniga. Ma loodan, et ta kavatseb veel kirjutada, sest mina igatahes tahan veel tema raamatuid lugeda.

Viimaste lehekülgede lugemise ajal pisarad lihtsalt voolasid. See oli südamlik ja nii nii kurb. Nii hästi kirjeldatud kõik need tunded ja emotsioonid. Filmi vaadates juba mõtlesin, et raamatus saab neid veelgi paremini kirjeldada ja autor ei petnud mu ootusi. Film oli hea ja raamat oli lihtsalt super. Soovitan lugeda!

Victoria Aveyard. Klaasmõõk (Pikoprint, 2016)

klaasmookMul on suur kergendus, et ma selle raamatu lõpuks läbi sain. Alustasin seda raamatut suurte ootustega, sest esimene osa (“Punane kuninganna“, 2015) mulle tohutult meeldis. Teine osa valmistas kahjuks pettumuse.

Teises osas jätkub Mare Barrow teekond väljamõeldud maailmas. Inimesed on jagatud punasteks ja hõbedasteks. Punased on lihtrahvas ja hõbedased on erinevate võimetega valitsev klass. Mare kuulub lihtrahva klassi. Tema veri on punane, aga samas on tal hõbedase võime. Ta suudab tekitada ja valitseda välku.

Teises osas saab alguse Mare ja tema sõprade põgenemine prints Maveni eest, kes ta reetis. Ta asub päästma teisi endasuguseid Maveni eest. Samuti plaanib nende rühmitus Ergav Kaardivägi ülestõusu. Ega selles raamatus suurt muud juhtugi ja see ongi pettumus.

Peategelane kogu aeg ainult heietas, et kas ta teeb õigesti ja kas peaks tegema just nii või valima teise tee. Okei, vahepeal päästeti mõni uusvereline ka. Ta hakkas mulle juba alguses närvidele käima. Kõigepealt sellega, et ta pidas ennast teistest paremaks ja ta pole tavaline. Järgmises lõigus juba haletses ennast, et ta pole midagi väärt ja tema elu on teistest keerulisem. Pidevad sellised sisemonoloogid hakkasid vastu. Samuti see, kuidas ta kohtles oma sõpru. Kedagi ei usaldanud ja raamatu lõpu poole pidas ta ennast jälle nendest paremaks.

Ma pingutasin selle raamatuga lõpuni, sest ma tahaks siiski ka kolmandat osa (kui see ükskord eesti keeles ilmub) lugeda ja teada, mis tegelastest saab. Tegemist on noorteraamatutega ja võib-olla noortele sobib see kõhklev ja kahtlev stiil. Minule antud hetkel ei sobinud.

Mart Sander. Litsid. II raamat (Paradiis, 2016)

litsid-naiste-soda-ii-raamatTegemist on triloogia teise osaga, kuigi esitlusel autor ütles, et ta vist ei mahuta seda materjali kolme raamatusse ära. Nii, et eks näis, võib-olla tuleb neli raamatut või veelgi rohkem. Igatahes mina ootan küll järgmist osa.

Tegevus toimub aastal 1941. Eestis on murrangulised ajad. Nõukogude Liit on vallutanud Eesti ja paljud ootavad, millal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel puhkeb sõda, et siis uuesti oma iseseisvus taastada.

Proua Kuke bordellis käib tegevus ikka endistviisi, kuigi kliente on vähemaks jäänud ja nüüd käivad seal härrasmeeste asemel nõukogude võimu esindajad. “Proua Kuke kanala” ei jää puutumata ka küüditamisest. Sealgi toimuvad pealekaebamised ja ülesandmised. Julgelt ei või ennast keegi tunda. Iga oma tegu ja sõna peab valima, sest sind võidakse kõiges süüdistada.

Mart Sander kirjutab väga hästi ja ladusalt. Kui esimene osa ilmus, siis ma suhtusin sellesse raamatusse eelarvamusega. Mõtlesin, et ei hakka seda lugema, aga siis kuulsin, et inimesed kiidavad raamatut. Võtsin siis ka plaani ja ei pidanud pettuma ning ei tohi lasta ennast pealkirjast eksitada. Tegevus toimub küll bordellis, aga on maitsekalt kirja pandud. Ei ole labane. Raamat on kaasahaarav ning edeneb kiiresti.

Teist osa ootasin juba pikisilmi ja nagu esimese osa puhul, siis ka teine osa on põnev ja kaasahaarav. Lisaks on raamatus palju sellest ajast pärinevaid fotosid, mis ilmestasid raamatut. Raamat lõppes järsku, poole tegevuse pealt, nii et nüüd ei jäägi muud üle, kui oodata järgmist osa. Loodan, et sellega väga kaua ei lähe.

Esimene osa on ilmunud aastal 2015, väljaandjaks Ajakirjade Kirjastus. Mart Sander “Litsid”.

Philippa Gregory. Teine Boleyni tüdruk. I osa (Ersen, 2016)

teine-boleyni-tudruk-esimene-osaVahelduseks üks ajalooline romaan. Alustasin selle lugemist suure huviga, sest mulle meeldivad ajaloolised romaanid. Ma siiski natuke pettusin, vähemalt alguses. Lõpp oli juba parem.

Tegevus toimub aastatel 1521-1529. Mary ja Anne Boleyn on rivaalitsevad õed. Mary pandi mehele 12-aastaselt. 13-aastaselt tuli ta õukonda ja jäi kuningale silma. Temast sai mõneks ajaks kuninga armuke. Mary sünnitab kuningas Henry VIII-le kaks last, tütre ja poja. Howardite pere näeb selles võimalust Mary kuningannaks teha. Perekond käsib Anne’il senikaua kuninga tähelepanu püüda, kuni Mary sünnitusest toibub. Ja Anne teeb kõikvõimaliku, et seal ka püsida ning õe asemel saada kuningannaks.

Raamatu alguses mind häiris kohutavalt Mary vanus ja ka kuninga vanus. Kuningas oli temast 23 aastat vanem. Minu jaoks on see nilbe. Samas ma saan aru, et siis oli teine ajastu ja teised kombed. Lõpuks ma siiski suutsin sellega harjuda, nii et see ei häirinud enam lugemist.

Õed olid nagu mingi kaup, mida pakuti kuningale, et terve perekond saaks heale järjele. Ei huvitanud nende ema-isa, ega onu (kes oli niiditõmbaja) oma laste tunded või mõtted. Veel vähem nende soovid. Kõik pidi toimuma ainult perekonna hüvanguks. Ja kui sa kuningale poega ei sünnitanud, siis sa olid automaatselt ebaõnnestunud.

Kui ma alguses lugesin raamatut kahtluste ja kõhklustega, et kas ma teist osa enam  tahangi lugeda, siis mida rohkem lõpu poole, seda huvitavamaks läks. Erinevad õukonnaintriigid, suhted perekonnas ja õdede omavaheline rivaalitsemine. Väga intrigeeriv raamat. Soovitan lugeda, kellele meeldib ajalugu ja ajaloolised romaanid. Kuigi päris ajaloolise tõe juures pole autor püsinud.

Rene Bürkland. Tark tee terviseni (Pilgrim, 2016)

tark-tee-terviseni“Tark tee terviseni” on praegu hästi populaarne. Lugesin seda minagi, aga minu jaoks oli see natuke üles haibitud.

Selles raamatus kirjutab Rene Bürkland Hiina toitumisteraapiast tervise tugevdamiseks ja haigustest paranemiseks. Ta kirjutab, kuidas valida toitu vastavalt oma kehatüübile ja aastaajale. Millised toidud sobivad erinevate haiguste ja probleemide korral ja millised ei sobi. Niimoodi peaks toit meie tervist tugevdama ja haigusi ennetama.

Lõpus on välja toodud toiduainete loetelu, kus on kirjas tema iseloom, maitse, organ, toime, vastunäidustused ja kasutamine. Samuti on lõpus lisad, kus on välja toodud viie elemendi organeid mõjutavad toidud, toiduainete iseloom, maitse, keha konstitutsioonile sobivad toidud

Siin on oma tõetera sees. Olen enda peal proovinud ja tean, mis toidud sobivad ja mis mitte. Mis mulle selle raamatu juures ei meeldi, on see, et see võtab silme eest kirjuks. Kõik need yin’id ja yang’id, qi’d ajavad segadusse. Sisu on asjalik ja mul on plaan endale ka isiklik eksemplar soetada.