John Harding. Florence ja Giles (Ersen, 2016)

florence-ja-gilesTegemist on gooti põnevusromaaniga. Peategelane ja mina-jutustaja on 12-aastane tüdruk Florence. Raamatu tegevus toimub 1891. aastal. Kohati on jutustus minu arvates igav ja aeglane. Selle eest on lõpp ülimalt põnev, ootamatu ja vihale ajav. Tegemist ei ole lasteraamatuga.

Florence on kummaline tüdruk. Tema vanemad on surnud ning onu on jätnud tema ning ta noorema venna Gilesi omapead. On küll teenijad, kes laste eest hoolitsevad, aga muidu on nad omapäi. Samuti on onu keelanud Florence’ile hariduse andmise. Tüdruk astub sellest keelust muidugi üle ja õpib iseseisvalt lugema. Florence on omamoodi ja isekas. Tundub, et ainus inimene, kellest ta hoolib on Giles.

Kui vennale võetakse uus guvernant, preili Taylor, siis hakkavad Florence’i meelest juhtuma kummalised asjad. Mis siis, et teiste meelest ei ole midagi kummalist ja kõik on tavapärane. Florence usub, et eelmise guvernandi vaim on üle võtnud preili Taylori keha ja tahab Giles’ile halba. Oma venda kaitseb ta iga hinna eest ja ta võtabki kasutusele trastilised meetmed.

Veelkord selle raamatu lõpust. See ajas mu nii vihale, et ma tapaks ise ühe tegelase seal ära, sest autor seda ei teinud, vaid lasi tal hoopis puhtalt pääseda. Lõpus jõudis mulle kohale, kui külmavereline, kalkuleeriv ja südametu inimene ta tegelikult oli.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s