John Harding. Florence ja Giles (Ersen, 2016)

florence-ja-gilesTegemist on gooti põnevusromaaniga. Peategelane ja mina-jutustaja on 12-aastane tüdruk Florence. Raamatu tegevus toimub 1891. aastal. Kohati on jutustus minu arvates igav ja aeglane. Selle eest on lõpp ülimalt põnev, ootamatu ja vihale ajav. Tegemist ei ole lasteraamatuga.

Florence on kummaline tüdruk. Tema vanemad on surnud ning onu on jätnud tema ning ta noorema venna Gilesi omapead. On küll teenijad, kes laste eest hoolitsevad, aga muidu on nad omapäi. Samuti on onu keelanud Florence’ile hariduse andmise. Tüdruk astub sellest keelust muidugi üle ja õpib iseseisvalt lugema. Florence on omamoodi ja isekas. Tundub, et ainus inimene, kellest ta hoolib on Giles.

Kui vennale võetakse uus guvernant, preili Taylor, siis hakkavad Florence’i meelest juhtuma kummalised asjad. Mis siis, et teiste meelest ei ole midagi kummalist ja kõik on tavapärane. Florence usub, et eelmise guvernandi vaim on üle võtnud preili Taylori keha ja tahab Giles’ile halba. Oma venda kaitseb ta iga hinna eest ja ta võtabki kasutusele trastilised meetmed.

Veelkord selle raamatu lõpust. See ajas mu nii vihale, et ma tapaks ise ühe tegelase seal ära, sest autor seda ei teinud, vaid lasi tal hoopis puhtalt pääseda. Lõpus jõudis mulle kohale, kui külmavereline, kalkuleeriv ja südametu inimene ta tegelikult oli.

Advertisements
Rubriigid: Raamatud, sildid: , , , , , . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s